Reedel toimub Pärnu Rahvaülikoolis ja veebi vahendusel Eesti Rahvaülikoolide Liidu konverents, mis kutsub kaasa mõtlema vabahariduse rollist elukestvas õppes ja rahvaülikoolide kasutamata potentsiaali üle.
Rahvaülikoolid arutlevad konverentsil oma rolli üle haridusmaastikul
Esimest korda toimuv konverents kannab pealkirja «Rahvaülikoolide kasutamata potentsiaal – like’e on piisavalt, aga kuidas edasi?».
Rahvaülikoole küll teatakse ja tuntakse, kuid ainuüksi sellest jääb väheks. Vabahariduse rolli elukestvas õppes hetkel ei teadvustata. «Oma esimesel ühisel konverentsil tutvustamegi rahvaülikoolide tegevust ning arutleme, kas ja kuidas vabahariduses osalemine aitab meil tegelikult kõigis oma elurollides, sealhulgas töös paremini hakkama saada,» leiab konverentsi peakorraldaja Hannelore Juhtsalu.
Konverents keskendub teemadele nagu vabaharidus; rahvaülikoolide tegevus, panus ja võimalused tänases Eestis; Põhjamaade kogemused ja väljakutsed, vabahariduse roll inimeste heaolu ja ühiskondliku seisundi parandamisel ning sotsiaalse sidususe suurendamisel. Elukestev õppimine – kas see on inimese eralõbu või vastutus ühiskonna ees?
«Rahvaülikool võiks Eestis olla niisama laialt tuntud ja tunnustatud kui Põhjamaades – seda nii igal sügisel õppimisvõimalusi otsivate täiskasvanute kui ka meie riigi silmis,» märkis Juhtsalu.
Rahvaülikoolide konverentsil võtavad teiste seas sõna haridus- ja teadusminister Liina Kersna, kultuuriminister Anneli Ott, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ning Tartu Ülikooli Raamatukogu direktor Krista Aru.
Eesti Rahvaülikoolide Liit ühendab 13 rahvaülikooli, kes pakuvad igas eas täiskasvanutele aastaringselt laias valikus õppimisvõimalusi.