Sporditeadur: sisemine motivatsioon on võti parimateks tulemusteks kehalises kasvatuses

Kehalise kasvatuse tunnis annab motiveeritusest märku tegutsemisrõõm. Pilt on illustratiivne. Foto: Meelis Meilbaum

Kehaline kasvatus võib pakkuda õpilasele tõelist rõõmu ja tahet pingutada, kui pakkuda kontrollimise ja premeerimise asemel võimalust sisemise motivatsiooni tekkeks, kinnitab Tartu ülikooli sporditeaduste teadur Henri Tilga.

Enda õpetamiskogemusele tuginedes olid õpilased Tilga hinnangul tema tundides motiveeritud ja tegid hoolega kaasa. Ta möönis, et tema subjektiivse tundmuse järgi ongi poistel kehalise kasvatuse kogemus positiivsem kui tüdrukutel, kuid uuringutega ta seda väidet kinnitada ei saa.

Tilga sõnul teab tõelist põhjust, miks õpilane tunnis kaasa teeb või mitte, kõige paremini vaid õpilane ise. Ta viitas sellele, et ka motiveeritud õpilaste puhul on vahe, kas nad on motiveeritud sisemiselt või väliselt, ehk kas pingutatakse hinde, kiituse või muu välise mõjuri tõttu, või enda vabast tahtest ning soovist kogeda rõõmu. Tilga lisas, et motiveerituse näitajaks peetakse üldiselt seda kui pühendunud on inimene, ehk kui palju ta mingit tegevust sooritab. „Samas ei ütle see midagi selle kohta, kas see tegevus oli ka kasulik ja pakkus talle rõõmu,“ märkis Tilga. Selle asemel on oluline eristada motivatsiooni selle kvaliteedi mitte kvantiteedi põhjal.  

„Sisemiselt motiveeritud õpilane on tegevusest haaratud vabatahtlikult ja pikaaegselt. Lisaks on ta parem probleemülesannete lahendaja, kogeb rohkem positiivseid emotsioone ja on üldiselt kõrgema heaolutundega,“ loetles Tilga kasu, mida annab sisemine motiveeritus.

Kehalise kasvatuse tunnis õpilase sisemise motivatsiooni toetamiseks pakkus Tilga Tartus toimunud Pedagogicumi hariduskonverentsil peetud ettekandes välja rea võimalusi ja näitlikustas neid videotega.

Üks võimalus sisemise motivatsiooni toetamiseks on kognitiivne autonoomsuse toetus, mis tähendab kuulamist, mõistmist, julgustamist ja enesekindluse tõstmist.

VIDEO: Kognitiivne autonoomsuse toetamine 

Teine võimalus on protseduuriline autonoomsuse toetus, mis on selgituste jagamine õpitava kohta ja lahenduste leidmisele suunamine.

VIDEO: protseduuriline autonoomsuse toetamine 

Kolmandaks organisatsiooniline autonoomsuse toetus, mis tähendab, et õpilane saab valida harjutuste vahel ning tema pakutud lahendusi ka aktsepteeritakse.

VIDEO: organisatsiooniline autonoomsuse toetamine

Samavõrra tähtis kui see, mida teha on, on see, mida mitte teha. Tilga sõnul on tähtis, et õpetaja vähendaks kontriollivat käitumist õpilaste suhtes. „Meie uuringud on näidanud, et kui õpilased tajuvad isegi suhteliselt vähest või mõõdukat kontrollivat käitumist võib see rikkuda autonoomse toetuse positiivse mõju,“ märkis ta. 

VIDEO: Välise motivatsiooni mõju 

Kontrolliv käitumine väljendub üldiselt pealsesurutud mõtetes ja tegevustes, mille üheks vormiks on negatiivne ja tingimuslik hoolimine. Tilga selgitusel väljendub see selles, et õpetaja on õpilasega vähem sõbralik ja vähem toetavam, kui õpilane ei tee nii nagu õpetaja soovib.  

VIDEO: kontrolliv käitumine 

Samassse kategooriasse paigutub Tilga sõnul autasude ja hinnetega kontrollimine, mis tähendab, et õpetaja jagab autasu ainult siis, kui õpilane on edukas.

VIDEO: auhinnaga kontrollimine 

Kehvasti mõjub sisemisele motivatsioonile ka üleliigne isiklik kontroll, kui õpetaja kontrollib näiteks ka seda, mida õpilane vabal ajal teeb, või eeldab, et tema tund on kõige tähtsam.

VIDEO: üleliigne kontroll

Õpilase sisemist motivatsiooni kahandab ka ähvardamine ja hirmutamine, eesmärgiga sundida õpilast enda tahte järgi käituma.

VIDEO: ähvardamise mõju

Tilga sõnul tuleks hirmutamise asemel pakkude erinevaid harjutusi hirmust üle saamiseks, alustades lihtsamast ja minnes samm-sammult edasi keerukamaks. Ta lisas, et on sporditeadurina seda meelt, et kehalise  kasvatuse tunnis tuleks hinnata iga õpilase isiklikku arengut, sest erinevad kehalised eeldused annavad õpilastele erineva lähtekoha ja seetõttu pole kõiki ühtede ja samade aluste järgi hindamine objektiivne.

Töörühm, kuhu Tilga kuulub on avaldanud mitu teadustööd kehalise kasvatuse ainest. Neist hiljutisem rõhutab just sisemise motivatsiooni olulisust seoses noorukite vaba aja kehalise aktiivsusega (uuring on leitav siit) ja teine teadvustab õpetaja kontrolliva käitumise vähendamise olulisust (uuring leitav siit).