Doktorandid saavad ülikoolis või teadus- ja arendusasutuses nooremteaduri ametikoha

Liina Kersna Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikogusse õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning kõrgharidusseaduse muutmise eelnõu, mis muuhulgas tagab doktorantidele ülikoolis või teadus- ja arendusasutuses nooremteaduri ametikoha.

Seaduse muutmise eesmärk on kasvatada doktoriõppe atraktiivsust, muuta õppe läbimine tõhusamaks ja kindlustada seeläbi teadlaste järelkasv nii akadeemilises sektoris kui kogu Eesti ühiskonnas, teatas haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) pressiesindaja.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul vajab Eesti rohkem doktoriõppes saadud teadmiste ja oskustega inimesi, et tulla toime väljakutsetega ning tuua ühiskonda rohkem teaduspõhisust. «Meie doktorandide positsioon teadlaskarjääris muutub selgemaks,» ütles Kersna. «Doktorandidele tagatakse ülikoolis või teadus- ja arendusasutuses nooremteaduri ametikoht. Doktoranditoetus asendub töötasuga ning laienevad sotsiaalsed garantiid, nagu iga-aastane tasustatud puhkus ja võimalus saada haigushüvitist. Muudatuste kujundamisel lähtume sellest, et doktoriõppe läbimise võimalused oleksid mitmekesised ning arvestaksid doktorantide taustaga.»

Doktorandil võib olla tööleping oma doktoritööga seotud valdkonnas ka mõne muu tööandja juures, näiteks eraettevõttes või avaliku sektori asutuses. Sellist ülikooliväliste partneritega koostöös tehtavat doktorantuuri nimetatakse teadmussiirde doktorantuuriks. Sel juhul valmib doktoritöö ettevõtte või asutuse vajadusi arvestades ning doktorant jätkab töötamist partnerasutuses. Teadmussiirde doktorantuuri peamine eesmärk on valmistada ette doktorikraadiga tippspetsialiste töömaailmale väljaspool akadeemilist sektorit ning edendada ülikoolide ja ettevõtete koostööd.

Säilitatakse ka võimalus, kus doktorant teadustöö tegemiseks töölepingut ei sõlmi. See on mõeldud neile inimestele, kes näevad doktorantuuris peamiselt isiklikku huvi ja arenguvõimalust. Nad läbivad doktoriõpingud muu põhitöö kõrvalt ja kelle uurimistöö ei sobi ülikooli ja ettevõtte koostööl põhineva doktorantuuri ega nooremteaduri mudeliga või kui doktorant ei soovi sellist lepingut sõlmida. Siis on doktorant üliõpilase staatuses, täites õppekava vastavalt individuaalplaanile, aga seni kehtinud doktoranditoetuse saamise õiguseta.

Sama eelnõuga muudetakse õppelaenu tingimusi õppuritele soodsamaks. Krediidiasutusel ja laenusaajal on võimalik leppida kokku intressi määras, mis pole suurem kui kuue kuu euribor + kolm protsenti aastas, ning intressi ülempiiriks jääb viis protsenti aastas. Kokkuleppel krediidiasutusega võib alustada õppelaenu tagasimaksmisega 18 kuu möödumisel õpingute lõpetamisest, praegu tuleb seda teha 12 kuud pärast õpingute lõppu. Kahe käendaja asemel piisab edaspidi ühest.

Eelnõuga soovitakse muuta ka vajaduspõhise õppetoetuse tingimusi. Kolmandatest riikidest õppimiseks tähtajalise elamisloa saanud välismaalastel kaob õigus saada vajaduspõhist õppetoetust.

Praeguse kava kohaselt jõustuvad muudatused järgmise aasta 1. septembrist.