E, 5.12.2022

Doktoriõppe reform toob peagi ettevõtlusdoktorantuuri

BNS
Doktoriõppe reform toob peagi ettevõtlusdoktorantuuri
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tartu ülikooli peahoone.
Tartu ülikooli peahoone. Foto: Sille Annuk

Neljapäeval jõuab valitsuse ette hariduselu puudutavate seaduste muutmise eelnõu, mille üks eesmärk on doktoriõppe reformi käigus luua ettevõtlusdoktorantuur ning doktoranditoetus asendatakse nooremteaduri töötasuga.

Eelnõu peaeesmärk on reformida doktoriõpet selliselt, et doktorandid oleksid alustavad teadlased, kes teevad ülikooli või tööandja juures teadustööd. Lisaks muudetakse riigi tagatud õppelaenu tingimusi õppurite jaoks soodsamaks ja kutsehariduse põhitoetuse määramist paindlikumaks.

Uue regulatsiooniga soovitakse tagada noorteadlaste järelkasv ja luua ettevõtlusdoktorantuur, mis edendab teadusasutuste ja ettevõtete koostööd. Lisaks laienevad doktorantide karjäärivalikud ja senine jäik akadeemiline karjäärimudel muutub mitmekesisemaks ja paindlikumaks.

Doktoriõppe osas tehakse muudatusi, mille tulemusel enamik doktorante on edaspidi ülikoolis, teadus- ja arendusasutuses või ettevõttes lepingulised teadustöötajad, kelle töö põhisisu on teadus- ja arendustegevus doktoritööga seotud valdkonnas kooskõlas doktorandi õppe- ja teadustöö kavaga.

Kujundatakse ümber doktorantide töötingimused ja keskkond, mis võimaldaks selget ja ühetaolist doktoriõppega seonduvate tööülesannete fikseerimist ja tasustamist ja tõstaks seeläbi doktoriõppe läbimise efektiivsust.

Eelnõu kohaselt kaotatakse doktoranditoetus ja see asendatakse nooremteaduri töötasuga.

Töölepinguline suhe võimaldab doktorandile tagada sotsiaalsed garantiid, näiteks iga-aastane tasustatud puhkus, võimalus saada haigushüvitist, töötervishoiunõuete kohaldumine.

Muudetakse doktorantuuri läbimise tingimusi. Edaspidi lepitakse täpne doktorandi doktoriõppes viibimise aeg kokku tema õppe- ja teadustöö kavas, mis jääb üldjuhul kolme kuni kaheksa aasta sisse, mis on ka tänane õppimise maksimaalne periood.

Muudetakse riigi tagatud õppelaenuga seonduvat regulatsiooni, et õppelaenu tingimused muutuksid õppuritele soodsamaks. Vähendatakse õppelaenu tagamisel nõutavate käendajate arvu senise kahe asemel ühele. Endiselt jääb kehtima võimalus tagada õppelaenu Eestis asuvale kinnisvarale seatud hüpoteegiga.

Eelnõu koostamise ajendas senise doktoriõppe ebaefektiivsus, madal lõpetamiste ja doktorikraadi kaitsmiste määr. OECD riikidega võrreldes oli Eestis 2016. aastal tuhande tööealise inimese kohta keskmiselt kaheksa doktorikraadiga inimest, samal ajal kui OECD keskmine näitaja oli kümme inimest ning Soome näitaja oli 12,6 inimest. Vaatamata doktorikraadi kaitsmiste arvu ja akadeemiliste töötajate osakaalu mõningasele suurenemisele on doktoriõppe lõpetajate arv Eestis endiselt madal ning majanduse struktuuri muutmiseks ja ühiskonna vajaduste täitmiseks ebapiisav.

Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2022. aasta 1. septembril.

Muudatustega kaasnevad iga-aastasele riigieelarvele otsesed rahalised kulud. Lisavajadus täielikul üleminekul uuele süsteemile võrreldes 2020. aastaga on 13,5 miljonit eurot, mida soovitakse katta haridus- ja teadusministeeriumi teaduse ja kõrghariduse valdkonna vahenditest, sealhulgas valituse poolt sihiks seatud 1 protsent SKP-st teadus- ja arendustegevuse kuludeks riigieelarves eraldatavatest vahenditest.

Märksõnad
Tagasi üles