Kuku raadio sügishooaja «Haridusmõtte» avasaates leidsid koolijuhid Reelika Turi ja Mare Räis, et kuigi poolteist aastat koroonakriisi on parandanud õpetajate digipädevust ja õpetanud lapsi paremini juhendeid lugema, on aeg tegeleda koolis taas tavapärase õppimisega.

Koolijuht pole tervisekriisijuht

Raasiku kooli juhi Reelika Turi sõnul on koroonaajas olnud ka head, näiteks on olude sunnil paranenud õpilaste funktsionaalne luegmisoskus, mis tähendab, et juhendeid mõistetakse paremini ja parem on ka võime infost olulist välja ventileerida.

Keeruline on viimasel pooleteisel aastal olnud Turi jaoks aga see, et koolijuhilt eeldatakse teadmisi vaktsiinidest, vaktsineerimisgraafikute koostamist ning ventilatsiooni ja CO2 andurite maailmas orienteerumist.

«Koolijuht ei ole tervisekriisijuht ja see, et otsustasime teha aktuse väljas, tähendas, et praegu on viiendik õpilasi kodus haiged, sest ilm juhtus olema külm,» tõi Turi näite, kuidas tervist puudutavad otsused ei pruugi koolis alati kõige paremini õnnestuda.

Temaga ühel meelel oli ka Järveküla koolijuht Mare Räis, öeldes, et on pidanud kirjutama palju vastuseid erinevatele instantsidele ja lapsevanematele ning koostama kõiksugu riskianalüüse. «Sügisel õpetajatega kokku saades ütlesin, et nüüd tahan tegeleda õppimisega ja kui see sel aastal ei peaks õnnestuma, siis pean vaatama otsa oma motivatsioonile,» tõdes Räis.

Turi lisas öeldule, et ka nende koolis oli augustis puhkuselt naastes tunda, et õpetajad on südamest rõõmsad võimaluse üle lapsi vahetult õpetada. «Juunis olime distantsõppest kõik väsinud,» tunnistas ta.

Vaimset tervist hoiab grilli – ja tšillitöörühm

Räisi sõnul on viimased poolteist aastat koolis olnud keerulised eeskätt alles alustavatele noortele või värske karjääripöörde teinud õpetajatele. Ta pakkus, et põhjuseks võib olla see, et kui kogenud õpetajad võtsid distantsõpet rahulikumalt, siis algajatele valmistas otsesuhtluse ja vahetu tagasiside puudumine pettumuse. «Nemad vajavad ehk kõige rohkem turgutamist,» tõdes Räis.

Tema sõnul on abi, kui juhtkond märkab õpetajat ja julgustab teda rääkima. «Oluline on teha midagi koos, meil on hästi noor kollektiiv ja et ootused töökeskkonnale oleks täidetud, on meil oma grilli- ja tšillitöörühm,» kirjeldas Räis kooli viisi motivatsiooni hoidmiseks.

Raasiku koolijuht on aga võtnud kasutusele märkmiku töötajate nimedega, kuhu ta teeb igal nädalal ristikesi tagamaks, et ta on nädalas iga kolleegiga vähemalt korra rääkinud ja tema käekäigu vastu huvi tundnud. «Lõpuks taandub kõik tavalisele märkamisele, võta see 15 minutit inimese jaoks kellega koos töötad,» tõdes Turi, kelle sõnul toimub koolis kokkukuuluvuse tugevdamiseks ka ettevõtmine «Jaluta kolleegiga».

Ainult rahast ei piisa

Järveküla kooli juhi sõnul on Rae vallas loodud õpikogukonnad, mis tegelevad vastavalt vajadusele konkreetsete teemadega. Ta tõi näiteks äsja valda kolinud laste kogukonda sulandamise. «Eesmärk on, et laps teaks, mis ja kus on Assaku või Lagedi,» tõi Räis näite.

Tema sõnul on lisaraha haridusele vaja, kuid väga oluline on see, mida selle raha eest saab teha. Positiivse kogemusena nimetas ta vallas toimunud suvekooli, kus osalesid õpetajad erinevatest koolidest ja sündisid koostööideed, meeskonnad ning tegevusplaanid terveks õppeaastaks.

Turi sõnul on nende kool Järvekülast sammu maas ja alles ootab, et kohalik omavalitsus looks tegevusruumi, kus saaksid sündida uued ideed. «Meie sel aastal unistasime ja loodan, et jõuame tegevuskavadeni järgmisel aastal,» sõnas Turi.

Riigilt ootavad õpetajad Turi sõnul edasiviivaid ja positiivseid sõnumeid. Ta lisas, et viimasel ajal on heas mõttes silma jäänud vaimsele tervisele ja hariduslünkade väljaselgitamise tähtsusele tähelepanu juhtimine. «Muidugi ootame tegelemist õpetajate järelkasvu ja palkadega ja seda avatult, mitte tagatubades,» sõnas Turi.

Räis lisas, et aeg oleks tõsta au sisse aineõpetajate seltsid ja töö metoodikate arendamisel. «Õppematerjalide väljatöötamine võiks olla süsteemsem,» leidis ta.

Lapsevanema roll on aidata lapsel iseseisvuda

Räisi sõnul on lapsevanemate seas neid, keda saab nimetada pardalolijateks, kuid ka neid, kes viskavad murede leegile hagu alla. Ta tõdes, et tänapäeva koolil tuleb arvestada väga erinevate gruppidega ja neid erisusi on tulnud juurde. Räis tõi näiteks vaktsiinivastased, kes on häälekad ja kellest ei saa mööda vaadata.

«Oleme palju tähelepanu pööranud sellele, et kas stuudium on muutumas Facebookiks või mitte, esimene koolinädal on õnneks vaikne olnud ja aitäh vanematale selle eest,» rääkis Räis.

Vanematele oli Räisil üks peamine soovitus: oluline on mõista, et lapsest iseseisva inimese kasvatamiseks on vaja tal lasta iseseisvuda. Vanematel ei ole kohustust teha lapse eest asju ära, ka mitte distantsõppe ajal.

Turi ootus lapsevanemetale oli, et kool ja vanemad oleksid partnerid, kus üks partner ei musta teist kolmanda osapoole ehk lapse ees. Turi avaldas kahetsust, et koolis kipub vanem pildilt üldse kaduma, mida näitab ka nullkonkurents hoolekogudesse.

Ka pani Turi vanematele südametele, et nad ei ostaks lastele raskeid koolikotte. «Kui kott ise on raske, siis koos õpikutega vajuvad lapse õlad täiesti kängu,» nentis ta. Räisi sõnul on koolikoti raskuse taga aga veel üks tegur. «Alati on õpilasi, kes kannavad igaks juhuks kogu aeg kõiki asju kaasas ja neid on raske ümber kasvatada,» tõdes Räis.

Kristel Rillo ja Indrek Ojametsa juhitud «Haridusmõte» on järelkuulutav siin.