Haridusminister loodab alanud õppeaastal massilisest distantsõppest pääseda

BNS
Copy
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna Foto: Mihkel Maripuu

Saaremaad esmaspäeval külastanud haridus- ja teadusminister Liina Kersna väljendas intervjuus Kadi raadiole lootust, et alanud õppeaastal ei pea koolid enam massiliselt distantsõppele üle minema.

«Ma väga loodan, et uuel õppeaastal ei pea koolid enam massiliselt distantsõppele üle minema,» lausus minister. «See ei tähenda aga, et me tulevikus ei peaks arvestama ka nende õpilastega, kellele kaugõpe sobis. Meil on ju selgelt olemas noored, kes distantsõppe ajal õppisid ja arenesid palju kiiremini kui tavapärastes gruppides kontaktõppe ajal.»

Haridusministri sõnul ei kao distantsõppe meetod kuhugi, kuid selle sunniviisilist kehtestamist Covidi tõttu püüab valitsus uuel õppeaastal igati vältida.

«Samas ma usun, et ka õpetajad õppisid distantsõppe ajal palju,» jätkas Kersna. «Näiteks kui pandeemia esimese laine ajal kasutas videotunde iga viies õpetaja, siis tänavu kevadel teise laine ajal juba iga teine õpetaja.»

Rääkides haridustöötajate vaktsineerimisest, ütles minister Kersna, et siin on pedagoogid kogu Eestile suureks eeskujuks. Sealjuures tõstis ta eriti esile Saaremaa õpetajaid. «Üldhariduskoolide õpetajatest on Eestis tervikuna praeguse seisuga vaktsineeritud 80 protsenti, Saare maakonnas on aga sama näitaja üle 87 protsendi,» märkis ta. «Tänu sellele saame ka siinsed koolid kindlama südamega avatud hoida. Senine kogemus on ju näidanud, et enamasti tõi haiguse kooli just täiskasvanud inimene. Nüüd oleme seda riski aga märkimisväärselt alandanud.»

Eesti hariduse üldist taset peab Liina Kersna kõrgeks. Selle väite tõestuseks viitas ta PISA testide tulemustele. Mis aga ministrile muret valmistab, on fakt, et meil on rohkesti lõpetamata põhikooli- ja lõpetamata gümnaasiumiharidusega inimesi.

«Need on inimesed, kes reeglina omal algatusel haridusteed ei jätka,» rääkis minister. «Tavaliselt on neil selja taga mõni haridusvaldkonnaga seotud trauma, mistõttu need inimesed koguni kardavad haridusasutusi.»

Kersna arvates vajavad säärased inimesed individuaalset lähenemist. «Vähemalt alguses peaksime nendega lausa siidikinnastes tegelema, et nad taas haridusteele juhtida,» sõnas ta.

Samas tõstab see oluliselt täiskasvanute gümnaasiumide tähtsust. «Enne minu ametisse asumist on tehtud otsuseid, kus mõne piirkonna täiskasvanute gümnaasiumid liideti kutsekoolidega. Olen seda meelt, et täiskasvanute koolid peaksid olema ikka eraldi haridusasutused,» ütles Liina Kersna. «Kuressaare on ses osas väga hea näide. Teie täiskasvanute gümnaasium toimib suurepäraselt.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles