Soomes otsib rekordarv üliõpilasi arstiabi keskendumisraskuste tõttu

Depressioon võib tekitada aktiivsus- ja tähelepanuhäirega sarnaseid tundmusi. Pilt on illustreeriv. Foto: Billion Photos/Shutterstock

Soome kõrgkoolides otsib rekordarv õpilasi tänavu abi seoses keskendusraskustega, selgus Üliõpilaste Tevishoiu sihtasutuse (YTHS) värskest prognoosist. Samuti on pöördujate hulgas palju neid, kes kahtlustavad endal aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH), rääkis asutuse ülemarst Tommi Väyrynen Helsingin Sanomatele (HS).

Ajaleht kirjutab, et sihtasutuse prognoosi kohaselt suureneb arenguliste neuropsühhiaatriliste häiretega, nagu ATH, seotud arstide ja õdede külastuste arv tänavu 179 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Leht vahendab, et kõige rohkem suurenevad tõenäoliselt psühhiaatrite külastused, kuid kui lisada neile kõik vaimse tervisega seotud pöördumised tervishoiasutustesse, ennustatakse visiitide kahekordistumist kõigest aastaga.

Koos visiitide arvuga kasvab Väyryneni sõnul suure tõenäosusega ka diagnooside arv. Samuti prognoositakse, et kahekordistub nende tudengite hulk, kes soovivad teha ATH diagnoosimise aluseks olevat enesehinnangu testi.

Sihtasutuse psühholoog Hannu Soronen toonitas samas HS-le, et kindlasti ei ole kõikidel abi otsivatest tudengitest psühhiaatrilise häirena käsitletav ATH. Psühholoog oli arvamusel, et tihti võib tegemist olla koroonaaja piirangutest tulenenud ärevuse ja depressiooniga, mis takistavad keskendumist, mis ei tähenda samas, et mure oleks seetõttu tühine.