/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/10/30/13445447t1hcd6f.jpg)
Valminud on Tallinna Ülikooli teadlaste uuring distantsõppe kogemusest ja mõjust üldharidusele ja kutseharidusele.
75 protsenti õpetajatest tundis, et distantsõpe suurendas nende töökoormust
Uuringu kohaselt pidas enamik õpilasi ja pooled õpetajad mullu kevadel distantsõpet sama tõhusaks või tõhusamakski kui tavaõpet, samas ligi veerand õpilastest tuli enda arvates distantsõppes õppimisega toime varasemast halvemini.
41 protsenti õpilastest hindas distantsõppe tõhususe samaks, 31 protsenti leidsid, et distantsõpe oli võrreldes tavaõppega tõhusam, 28 protsenti õpilastest pidasid distantsõpet vähem tõhusaks. Enda õppimisega toimetulekut hindas 40 protsenti õpilastest sarnaseks distantsõppele eelneva ajaga, 34 protsenti vastas, et nad tulid õppimisega paremini toime, 27 protsenti tulid distantsõppe vormis õppimisega toime halvemini.
44 protsenti õpilastest hindas, et õppimisele kulunud aeg suurenes. 75 protsenti õpetajatest leidis, et nende töökoormus suurenes, sealhulgas 29 protsendi hinnangul oluliselt suurenes.
Õpetajate hinnangul õpiraskustega õpilaste arv peaaegu kahekordistus, püsivate ja ajutiste õpiraskustega õpilasi oli distantsõppe ajal kokku umbes veerand õpilastest. Õpilastest leidis 40 protsenti endal olevat suuremad või väiksemad õpiraskused.
Uuring tugineb andmetele, mis koguti 2020. aasta kevadise distantsõppe ajal või vahetult pärast seda. Lõppenud õppeaastal võis olukord mõnevõrra erineda, kuna osa mõjudest võivad pikaajalise kriisi tingimustes süveneda. Samas võib loota, et koolid ja õpetajad on kogemuste pinnalt õppinud distantsõpet paremini läbi viima ning selle efektiivsus on kasvanud.
Uuringu vaheraport valmis tänavu kevadel.