Hakkamasaamine ja head suhted õpilastega hoiavad õpetaja tööl

Kui klassis on kord ja õpilased õpivad, tahab õpetaja töötada. Pilt on illustreeriv. Foto: AFP / Scanpix

Kui õpetaja tunneb, et ta saab õpetajana hästi hakkama ja suhted õpilastega on head, on tõenäoline, et ta jääb kooli tööle ega kaalu lahkumist, selgus Tartu Ülikooli (TÜ) haridusteaduste instituudi uuringust.

Viimane, paari aasta tagune TALISe ((The Teaching and Learning International Survey) uuring näitas, et õpetajate kutsekindlus ei ole kõige parem ja eriti nooremad õpetajad lahkuvad töölt, enne kui on tagasi teeninud selle aja, mis on kulunud nende ettevalmistamiseks. TÜ haridusteaduste kaasprofessori Katrin Saksa sõnul tekitas see küsimuse, miks see nii on.

Küsimusele vastuse saamiseks viidi mullu sügisel projekti «Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum teadus- ja arendusvõimekuse tõstmine» raames läbi uuring, mille eesmärk oli välja selgitada, mis on õpetajate endi hinnangul need tegurid, mis hoiavad neid koolis tööl.

Kord klassis meeldib õpetajale

Uuringus kutsuti osalema kõiki Eesti õpetajaid, põhjalikule, 53 küsimusega küsimustikule vastas 373 üldhariduskoolide õpetajat. Saksa sõnul oli uurimuse eesmärk luua mudel, mis võimaldaks ennustada õpetajate kutsekindlust, ehk seda, kui suure tõenäosusega jäävad õpetajad oma ametisse pikaks ajaks. Saks lisas, et üksikisiku käitumise prognoosimiseks see mudel siiski ei sobi. «Mudel näitab meile, millised tegurid võivad mõjutada õpetaja planeeritavat töölejäämist. Kui tööandja soovib leida kutsekindlaid õpetajaid, siis võiks hinnata pigem õpetaja sisemist motivatsiooni õpetajana töötada,» selgitas ta.

Õpetajate töölejäämist ennustav mudel põhineb seostel, kus mõni faktor on teisega seotud tihedalt ja mõnel on väike või pea olematu mõju. Tulemustest selgus, et enim mõjutab õpetaja karjäärivalikuid see, kui võimekana ta ennast ise tajub. «Kui äge õpetaja ma olen, sest kui ma õpetajana tunnen, et saan hakkama ja minu õpilased kuulavad mind, siis tõenäoliselt olen rahul oma elukutsevalikuga ja jään tööle,» sõnas Saks. Eelnevaga oli tihedalt seotud õpetaja suhted õpilastega. «Õpetaja tunneb, et ta ei saa klassis hakkama, kui suhted õpilastega on kehvad,» viitas Saks loogilisele seosele.

Suhted õpilastega on omakorda tihedalt seotud õpetaja oskusega hoida klassis distsipliini. Ka sellel oskusel on õpetaja töölejäämist ennustavas mudelis oluline koht. «Kui klassis on kord, suhted on head ja õppetöö toimib hästi, siis tunnebki õpetaja end hästi ja tahab teha oma tööd,» tõdes Saks. Ta lisas, et näiteks suhted kolleegidega ei omanud suurt rolli ja jäid kutsekindluse mõjurite seas tagaplaanile.

Palk ei ole tähtsaim

Samuti selgus, et õpetajad ei tundnud liiga suurt muret tööturvalisuse ja sotsiaalsete garantiide pärast, sellesse kategooriasse läks ka töötasu, mida sageli peetakse õpetajate töölt lahkumise või õpetajate puuduse põhjuseks. Saksa sõnul tundsid õpetajad end pigem turvaliselt, sest samal ajal, kui turismitööstus kokku kukkus, õpetajate töö jätkus.

Mis aga võib õpetaja karjäärile saatuslikuks saada on Saksa sõnul emotsionaalne kurnatus. Ta selgitas, et õpetajad teevad hea meelega palju tööd ning suur töökoormus töölt lahkumist ei ennusta, kuid kui suure koormusega kaasneb emotsionaalne läbipõlemine, on töölt lahkumise oht suur.

Emotsionaalsele kurnatusele viitavate lausetena tõi Saks näiteks õpetajatelt kuuldud ütlemised nagu: «Ma ei taha nädala lõpus uuele nädalale mõeldagi.» ja «Nädala lõpuks olen surmväsinud.».

Uuringu tulemuste juures üllatas see, et uuring ei kinnitanud arvamust, nagu tunneks kogenud õpetaja end distsipliini hoidmise ja õpetajavõimekuse osas kindlamini kui vähese kogemusega pedagoogid.

Uurimusrühma liikmeteks olid lisaks Saksale TÜ haridusteaduste instituudi juht Äli Leijen, instituudi haridusinnovatsiooni magistriõppe programmijuht Pihel Hunt ja ülikooli õpetaja- ja kõrghariduse keskuse lektor Liina Lepp. Uuringus pöörati tähelepanu sellistele mõjuteguritele, nagu sisemine motivatsioon, sotsiaalse panuse andmine, töö turvalisus, töö nõudlikkus, distsipliin, õpilaste motiveerimine, suhted kolleegide ja õpilastega.