Lapse esimesse klassi saatmine võib olla korraga õudne ja helge

Agnes Korv
, Haridusportaali toimetaja
Copy
Margit Adorfi tütrel Aural algas kooli alguse tähistamine eile, mil vanaema viis ta kinno «Käpapatrulli» vaatama. Täna ootab kodus tort, aga esmalt kohtumine esimese õpetaja ja klassikaaslastega Kadrioru Saksa Gümnaasiumis.
Margit Adorfi tütrel Aural algas kooli alguse tähistamine eile, mil vanaema viis ta kinno «Käpapatrulli» vaatama. Täna ootab kodus tort, aga esmalt kohtumine esimese õpetaja ja klassikaaslastega Kadrioru Saksa Gümnaasiumis. Foto: Sander Ilvest

Tänavu alustab kooliteed ligi 14 000 esimese klassi õpilast üle Eesti, nende seas Tallinna tüdruk Aura ja Kanepi valla poiss Karl Tristan. Mõlemale perele tähendab lapse kooliminek suurt muutust.

Aura emal Margit Adorfil on esimese emotsioonina lapse koolimineku kohta öelda kaks sõna: hirm ja õudus. Kuid ta lisab, et seda tuleks võtta pigem musta huumorina, mitte üleliia tõsiselt. «Aga tunded on tõesti segased. Esiteks muidugi see, et issand-jumal-ma-olen-juba-nii-vana! Teiseks see, et ma vihkan varajast ärkamist,» tunnistas Adorf ja lisas, et veidi hilisem tundide algusaeg oli üks põhjus, miks langes valik Kadrioru saksa gümnaasiumile. Teine tähtis faktor koolivalikul oli kodulähedus. «Õnneks olid need omadused valitud koolil olemas, sest tegemist on hea kooliga,» sõnas Adorf.

Kanepi vallas elav Kalmuste pere ütleb poja Karl Tristani koolimineku kohta, et kuna kooliks on valitud kodulähedane Kanepi gümnaasium ja otsus oli klaar juba kevadel, said sellega pinged eos maha võetud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles