Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Uuring aitab koolidel digiõppest maksimumi võtta

Margus Pedaste näeb digivahendite valdkonnas kasutamata potentsiaali. FOTO: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Koolid hakkasid digivõimalusi õpetamiseks kasutama olude sunnil sisuliselt üleöö, aastaga jõuti ülesannete kirjelduste veebi riputamisest veebitundide ja videotes töövihikuülesannete lahendamiseni. Digiõpe võib olla aga senisest märksa tulemuslikum ja haaravam, kui selle võimalusi õigesti kasutada, usuvad „DigiEfekti“ uuringu läbiviijad.

Ühtteist kooli kaasava uuringu meeskonda kuuluva Tartu Ülikooli haridusteaduste professori Margus Pedaste sõnul oli uuring plaanis juba enne koroonakriisi, kuid viimased poolteist aastat, mis sundisid koole digivahendeid varasemast märksa enam kasutama, lisasid sellele hoogu ja vajadust juurde.

„Muutused on teinud uuringu palju ahvatlemaks seetõttu, et digivahendid, digikeskkonnad ja digimaterjalid on saanud palju enam õppeprotsessi loomulikuks osaks. Meil on palju rohkem seda, mida uurida. Samas on ka meie vastutus veel suurem, sest nii paljudel on nii väga vaja tõenduspõhiste otsuste tegemiseks teadmist,“ leidis Pedaste.

Kool on digiõppes lapsekingadest välja astunud

Uuringus osaleva Sõmeru põhikooli direktor Virge Ongi sõnul on nende kool astunud distantsõppe jooksul digivahendite kasutamisel suure sammu arengus edasi. Seda nii tänu kooli tööle võetud haridustehnoloogile kui paradoksaalsel kombel ka koroonaviirusele, mis sundis koole distantsõppele. „Kui ei oleks olnud distantsõpet ja vajadust digivahendeid kasutada, siis kes teab, kas üldse oleksime hakanud seda valdkonada tõsiselt arendama,“ arutles Ong.

„DigiEfekti“ eesmärk on vaatluste ja intervjuude abil aru saada, millised on koolides kasutatavad digimaterjalide kasutamise viisid ja hinnata nende mõju õpitulemustele. „Püüame aru saada, kas üht või teist liiki viiside suurem kasutus aitab paremini saavutada erinevaid ainealaseid või üldisi pädevusi,“ selgitas Pedaste. Seejärel on tema sõnul plaanis jagada soovitusi õpetajatele ja nende koolitajatele, et digimaterjalide kasutus oleks senisest tõhusam. „Samuti saame siis suunata digi arendajaid, et nad keskenduks just sellele, mis on teadusuuringute põhjal väärtuslikum,“ lisas Pedaste.

Koolijuht Virge Ongi sõnul loodabki kool projektist tuge digiõppe läbimõeldud arendamiseks. „Oma koolis saime küll kiiresti üle pelgalt ülesannete kirjeldamisest ja hakkasime juba varakult kasutama videotunde. Lapsekingadest oleme seega välja astunud, aga arenguruumi on veel kõvasti ja seni oleme pidanud olema ikkagi iseõppijad,“ rääkis Ong. Ta lisas, et iseõppimine on viinud arusaamisele, et mõnikord on vähem tõesti rohkem ja digiõpet ei ole vaja killustada paljude erinevate keskkondade vahel. Samuti on tulnud koolil endal otsida lahendusi, kuidas õpetada distantsilt matemaatikat, keemiat, füüsikat ja vene keelt, kus lihtne videotund jääb lahjaks. „Nii jõudsime graafikalaudadeni, kuhu saavad õpilased ise ka eemalt kirjutada ja need on end õigustanud,“ tõi Ong näite.

Digiõpe võib olla enamat kui e-õpik või test

Digivahendite kasutamise juures saab eristada kahte peamist kasutusviisi. Pedaste selgitusel on need õppimise rikastamine ja õppimise muutmine. Rikastamise üheks võimalus on õppevahendite, õppekeskkonna või õppematerjali asendamine, mis on ehk lapsevanematele ja koolidele kõige tuttavam ja tähendab, et õpilastel tuleb paberõpiku asemel kasutada e-õpikut. „Kuid selles on samamoodi staatilised tekstid ja pildid,“ tõdes Pedaste.

Õppimise rikastamise väärtuslikum viis on õppeprotsessi laiendamine, mis Pedaste kirjeldusel tähendab, et kasutatakse digimaailma võimalusi, mida reaalses maailmas ei ole. Ta tõi näiteks videopõhise suhtluse, mis on laiendatud jututoa ja ekraani jagamise võimalusega, või paberi peal matemaatikaülesannete lahendamine arvutiülesannetega, mis võimaldavad anda automaatset tagasisidet. Õppimise muutmine on digi kasutamise viis, kus tänu digimaailma võimalustele muudetakse pedagoogilisi protsesse ja õppeülesandeid nii, et digita ei oleks need üldse võimalikud. „Digivahenditeta ei ole meil reaalselt võimalik avastada kaugeid ja ligipääsmatuid paiku ning õppida tundma neis kehtivaid seaduspärasusi. 360-kraadi video ja virtuaalreaalsuskeskkonnad teevad täna selle võimalikuks,“ selgitas Pedaste. Ta lisas, et sealt veel samm edasi on õppeprotsessi ümbermõtestamine, mis tähendab digikeskkondades selliste asjade õppimist, mis muidu oleks üldse mõeldamatud. „Näiteks ei ole meil kuidagi võimalik näha ja isegi füüsiliselt tunnetada aatomite või molekulide vahelisi jõudusid erinevates ainetes ja keemilistes reaktsioonides. Nende mõistmiseks koostatud haptilised virtuaalmaailmad võimaldavad aga seda kogeda ning seeläbi saada paremaid õpitulemusi,“ rääkis Pedaste.

Eesmärk tõsta õpilaste ja õpetajate digipädevust

Uuringus on kavas kasutada erinevaid teste ja küsimustikke, et mõista õpiprotsessi tulemusi. Nii hinnatakse õpilaste loodusteaduslikku pädevust, suhtluspädevust ja matemaatikapädevust. Hindamisel eristatakse analüüsioskust, kavandamisoskust, tõlgendamisoskust, uurimuslikke ja ainealaseid teadmisi. „Kõigi nende osas saame õpilasele ja õpetajale öelda, mis on tase ja millele peaks edasistes õpingutes tähelepanu pöörama,“ lubas Pedaste.

Ainealaste pädevuste kõrval jälgivad uurijad muutusi õpilaste üldistes pädevustes, näiteks digipädevuses, sotsiaal-emotsionaalsetes oskustes või tegevusvõimekuses. Tegevusvõimekus näitab millised on õpilaste alternatiivsed valikud digimaailma võimaluste kasutamisel ja kuidas nad saavad nende põhjal otsuseid teha. „DigiEfekti“ projekti eesmärk on mõista, kuidas pikema perioodi vältel erineval viisil digimaterjale kasutades muutuvad erinevad õpitulemused. „Loodame DigiEfekti tulemusel öelda, mida teha ja mida mitte teha - nii tunnis kui ka kodutöödena, nii füüsiliselt koos kui ka distantsõppel õppides,“ selgitas Pedaste.

Uuringu tulemused on Pedaste sõnul vajalikud ka õpetajakoolituse muutmiseks. TALIS 2018 uuring näitab, et vähem kui kolmandik Eesti õpetajatest tunneb, et nad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate võimaluste kasutamiseks hästi ette valmistatud.

Uuringu ühe olulise lisväärtusena näeb Pedaste, et andmed on plaanis anonüümsel kujul teha vabalt kättesaadavaks kõigile. „Mul on endal unistus, et meie uuringu põhjal sünnib 100 lõputööd. Andmete ja tulemuste vaba jagamine on tänapäeva teadusmaailmas ilus ja inimkonnale kasulik üha kasvav trend ja soovime siin oma panuse anda,“ sõnas Pedaste.

Uuringus osalevate koolidega viiakse lähikuudel lõpuni pilootuuring. Põhiuuring peaks läbi saama tuleva aasta mais ja lõplikud tulemused selguma 2023. aasta kevadeks.

Projekti kohta saab lugeda siit

Tagasi üles
Back