Viljandi gümnaasium õpetajatelt maske ei nõua

Viljandi gümnaasiumi direktor Juhan-Mart Salumäe Foto: Marko Saarm

Viljandi gümnaasiumi direktor Juhan-Mart Salumäe ei pea maskikandmise nõudmist vaktsineerimata õpetajalt õigeks ja tahab kooli avatuna hoida kuni vähegi võimalik.

Kui kindla tundega te uuele õppeaastale vastu lähete nüüd, mil olete tutvunud haridus- ja teadusministeeriumi juhisega koolidele?

Suund on olemas ja usun, et saame alustada meelerahuga. Loodame, et saame olla pikalt avatud ja kindlust annab juurde see, et üle 80% meie õpetajatest ja 90% õpilastest on vaktsineeritud. Eks tegelik elu näitab, kuidas läheb. Tõenäoliselt on õpetajatest rohkem mures ja ärevil lapsevanemad ja õpilased, eriti need, kel seisab ees esimene kooliaasta uues koolis.

Juhendi järgi on mask soovituslik suurematel üritustel kui ei saa õpilasi hajutada ja vaktsineerimata õpetajatel, kuid täpne korraldus jääb koolide endi otsustada. Kuidas teie toimite?

Maskikandmise osas on juhised piisavalt selged ja meie nõuame maski koolis neilt, kes ei ole igapäevased töötajad, näiteks tehnilistelt töötajatelt. Õpetajad saavad ise otsustada, kas kannavad või ei. Vaktsineerimata töötajatel on kohustus testida ja see annab piisava kindluse, et nad ei ole viirusekandjad. Ma ei pea proportsionaalseks neilt veel maski nõuda. Maske soovitame kanda siis, kui oleme hulgakesi koos, kuid suuri kogunemisi püüame niikuinii vältida. Näiteks koolialguse aktuse teeme väljas ja kui ilm on halb, siis ongi selle asemel vaid rühmajuhendajate tunnid.

Kuidas hakkab toimuma vaktsineerimata töötajate ja naktunuga lähikontaktis olnud õpilaste testimine?

Õpetajate testimine toimub iga nädala alguses kooliõe kabinetis. Õpilaste testimine tuleb päevakorda, kui nakkusohtlik kontakt leiab aset kooliruumides ja siis saab samuti kooliõe juures testida.

Kui põhjendatud on teie arvates hirm, et nüüd, mil piirangud koolides on leebemad kui ülejäänud ühiskonnas, muutuvad koolid suurimateks nakkuskolleteks?

See on oletus millega on raske argumenteeritult vaielda või nõustuda. Meil oli möödunud aastal kokku mõniteist juhtumit, mis olid kõik erinevad ja vaid ühel juhul võis kahtlustada klassiruumisisest nakatumist. Loodan, et meetmed õigustavad ennast, eks peagi saame teada, kas nii ka läheb. Kuid, mis see teine valik oleks? Ei ava koole või testime absoluutselt kõiki? Kui hommikul tuleb kooli 570 õpilast ja poolsada töötajat,siis meil ei ole võimekust neid kõiki testida. Seega: kui praegu saan avada kooli, siis loomulikult avan kooli ja hoian selle avatuna nii kaua kui võimalik.

Kuidas see õpilastele mõjub, kui nende gümnaasiumiaastad kulgevad piiratud tingimustes, piiratakse nii üritusi kui kontakte?

Lõpuklassi läheb seltskond, kellele see on juba kolmas selline aasta ja muidugi muudab see oluliselt gümnaasiumi kogemust, kuid kardan, et muud alternatiivi väga ka ei ole. Viie aasta pärast oleme ehk targemad ja saame koolid sarnastes oludes rohkem avutuna hoida, kuid usun, et praegu oleme andnud endast parima.

Suur lootus on pandud koolide ventilatsioonisüsteemide parandamisele. Milline on teie koolis ventilatsioonisüsteem?

Meil on kaasaegne sundventilatsioon, mille tehniliste küsimustega tegeleb hoonehaldur, Riigi Kinnisvara AS, kõik seadmed on kontrollitud ja töökorras. Süsihappegaasi sisaldust õhus peame ikka mõõtma ja selleks paneme seitse seadet võtmekohtadesse ning kaardistame võimalikud kriitilised kohad. Aga ega enne, kui inimesed majja ei tule, õhu kvaliteeti mõõta ei saagi.

Kuidas valmistute õpilaste võimalike õpilünkade väljaselgitamiseks ja mida ette võtate, kui need on teada?

Ka normaalsels õpiprotsessis esineb lünki teadmistes ja kahtlemata on üle Eesti distantsõppest tulenevat mahajäämust, kuid seda mitte niivõrd kindlates ainetes vaid üldpädevustes nagu sotsiaalne võimekus või enesemääramisoskus. See on kompleksem probleem, sest ainetes saab kergemini järjele aidata kui pädevustes tekkinud lünki likvideerida. Üritame seda teha nii palju kui võimalik. Näiteks sotsiaalse pädevuse arendamiseks lähevad 10. klassid kohe kooli alguses ööbimistega väljasõitudele, et teha tasa seda, millest neil on vajaka. Plaanime ka motivatsioonikoolitusi ja loenguid oma tegevuse eesmärgistamiseks.

Ministeerium rõhutab, et iga õpilane on tähtis ja keegi ei tohi koroonakriisi tagajärjel koolist välja langeda. Kas teie koolis on olnud probleemiks õpilaste orbiidilt kadumine või oht, et nad üldse koolist välja langevad?

Oli neid õpilasi, kes nii öelda kippusid ära kaduma, ei osalenud tundides, ei esitanud töid, ei vastanud telefonile. Mitte massiliselt, aga tavapärasest rohkem. Eriti rasked on need juhud, kus õpilane on nii lukus, et ei lase isegi enda perel ennast aidata. Nendega tegelevad õppenõustajad, pakume ka mõningast puhveraega puudujääkide likvideerimiseks. Eesmärk peab olema kindlasti, et ükski õpilane ei langeks koolist välja, kui realistlik see aga on, raske öelda. Kindlasti on ka neid, kes peavadki oma õpingutee ümber disainima.

Mis siis ikkagi saab, kui tuleb taas nädalateks või isegi kuudeks õpilased koju saata, see oleks ju juba kolmas aasta?

Õpetajate ootus on see, et seda enam ei juhtuks, ei tea küll kedagi, kes ütleks, et distantsilt õppimine on hea. Aga kui olukord seda nõuab, mis sa ikka teed, oleme õnneks paremini valmis, meil on riistvara ja juba mõningane kogemus. Kuid siiralt loodan, et suudame hoiduda sellisest ulatuslikust karantiinist nagu eelmisel aastal. Üks koht, kus on raskusi on vaimse toe pakkumine, sest reaalsus on see, et eksperte ei jagu ja õpetaja peab olema lisaks oma tööle motiveerija ja nõustaja. Seetõttu loodan, et pered pööravad üksteisele piisavalt tähelepanu. Korras peresuhted ja kodune tugi on koolile suur abi.

Kui tõsiseks peate ohtu, et koolis tekib sarnaselt ühiskonnaga konflikte sellelt pinnalt, kes kannab maski ja kes ei kanna, kes on ja kes ei ole vaktsineeritud?

Praegu saame mõelda ennetuse peale, sest me ei ole veel olnud olukorras, kus õpilaste vaktsineerimine oleks teemaks. Tahaks arvata, et suudame koolis võimalike pingeolukordadega toime tulla. Seetõttu tekitab minus vastakaid tundeid, et kas peaks nõudma vaktsineerimata õpetajalt maski. Viiruse leviku seisukohast on see mõistetav, aga teisalt, kui öeldakse, et ärme kedagi sildista, siis ainult neilt maski nõudmine oleks märk, mis näitab, et sina ei ole vaktsineeritud. Mul on kahju, et viirusega seonduv on saanud poliitilise debati osaks ja seda on oma poliitagendas ära kasutatud, see peaks olema erakondade ülene teema.