Haridusjuhid: koolide avatud hoidmise võtmesõna on vaktsineerimine

Koolid ootavad õpilasi Foto: Meelis Meilbaum

Haridusjuhid kinnitasid esmaspäeval õpetajate üldkogul üksmeelselt, et haridustaseme hoidmiseks on hädavajalik hoida koolid algaval õppeaastal avatuna ning parim moodus selleks on nii õpetajate, lapsevanemate kui ka õpilaste vaktsineerimine.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna märkis,et neljandik õpilastest jäid koduõppel olles hariduse omandamisega hätta. "Pikaajalisel distantsõppel on ka negatiivsed mõjud ja on tekitanud õpilüngad," märkis Kersna, lisades, et uuringute järgi neljandik õpilastest jäid koduõppel õppimisega hätta.

Vaadates eksamite tulemusi, on samuti Kersna sõnul näha, et õppetulemused on halvenenud. Näiteks põhikooli matemaatikaeksami tulemused olid 8,5 punkti madalamad kui tavapäraselt. Eesti keele eksami osas oli langus 5 punkti.

Ta lisas, et koroonaaeg on mõjutanud ka laste ja noorte vaimset tervist. "Rahuloluuuringust tuli välja, et ligi pooled 11. klassi õpilastest ütlesid, et neil on tihti või alati kõigest kõrini. 37 protsenti seitsmendikest ütlesid sama. Õnneks olid nooremate klasside õpilased rahulolevamad," ütles Kersna.

Rohkem tundsid vaimse tervise osas pinget tüdrukud. Kolmandik neist ütlesid, et nad elasid pidavas stressis - poistest ütles nii viiendik.

Kersna sõnul vähendas koduõpe ka laste liikuvust, mis oli juba enne koroonakriisi võrdlemisi halval tasemel. "47 protsenti ütles, et nende liikumine vähenes veelgi," märkis Kersna.

Tema sõnul on kõige efektiivsem viis koolide avatuna hoidmiseks koolipere vaktsineerimine. Üldhariduskoolides on see näitaja juba vähemalt 80 protsenti, ülikoolides aga üle 86 protsendi, huvikoolides üle 70 protsendi ja lasteaedades üle 65 protsendi.

Riik on seadnud eesmärgiks, et oktoobri lõpuks peab olema haridustöötajate vaktsineerimise tase üle 90 protsendi.

Kersna sõnul on oluline ka see, et õpilased laseksid end vaktsineerida. "Oleme leppinud kokku, et üldhariduskoolides saavad kõik soovijad end mugavalt vaktsineerida," märkis Kersna.

Karantiininõuded leebemaks

Siiski kinnitas minister, et ühtegi õpilast ei saadeta kergekäeliselt koju. Nii on valitsus lihtsustanud karantiinikohustust kuni 18-aastastele ja õpilastele, kes saavad algava õppeaasta jooksul 19 aastaseks COVID-19 lähikontaktse karantiinikohustust.

Muudatuse eesmärk on võimalikult vähe häirida laste ja noorte tavapärast kooliõpet, kuid samas tagada COVID-19 haigestunuga kokku puutunud õpilaste nakkusohutuse kontroll, teatas haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) pressiesindaja.

Alates 1. septembrist ei pea üldharidus- või kutsekoolide vaktsineeritud õpilased jääma pärast lähikontakti koroonahaigega karantiini. Vaktsineerimata õpilased peavad karantiini vältimiseks end koolis testima, mida tehakse lapsesõbralikul viisil ja üldjuhul koolikeskkonnas.

Alates 1. septembrist ei pea täielikult vaktsineeritud haigustunnusteta töötajad ja õppijad ei pea COVID-19 haigega lähikontaktis olnuna karantiini jääma.

12–18-aastased või septembris algava õppeaasta jooksul 19 aastaseks saanud vaktsineerimata õpilased peavad haridusasutuses toimunud lähikontakti korral tegema esmalt kiirtesti ning mitte varem kui 72-tunnise vahega PCR-testi. Negatiivse testitulemuse korral ei pea karantiini jääma. Testid tehakse lapsesõbralikul viisil ja üldjuhul koolikeskkonnas.

Kui vanem või eestkostja või õpilane ise ei anna luba testimiseks, peab õpilane jääma tavapärases korras karantiini, sest puudub võimalus tema nakkusohutuse hindamiseks.

Kui vaktsineerimata õpilane jääb lähikontaktseks väljaspool üldharidus- või kutsekooli, peab ta vanusest sõltumata jääma eneseisolatsiooni tavapärases korras.

Mistahes haigustunnuste esinemisel tuleb kõigil, ka vaktsineeritutel jääda koju ning võtta ühendust oma perearstiga.

Kehv ventilatsioon

Probleemiks on jätkuvalt ka kehv ventilatsioon. Kersna sõnul on riik eraldanud omavalitsustele investeeringuteks 30 miljonit eurot ja selles osas pandi juurde soovitus, et seda raha võiks kasutada haridusasutustes ventilatsiooni parandamiseks. Küsitlus näitas, et veidi enam kui pooled omvalitsused seda ka tegid.

"Ülevaade näitab, et 70 protsenti üldhariduskoolide õpilastest õpivad klassiruumides, kus om mehhaaniline ventilatsioon ja 30 protsenti loomuliku ventilatsiooniga ruumides. Viimase puhul pole kindlasti tegemist kaasaegse ventilatsiooniga ja seal peab jälgima CO2 taset ja ruume regulaarselt õhutama," ütles Kersna.

Et koolidel oleks vajalik aparatuur, moodustab valitsus fondi, kust omavalitsused saavad taotleda toetust ja andurid osta. Fondi suurus on 2,6 miljonit eurot.

"Edasi suuname koostöös rahandusministeeriumiga CO2 rahasid ventilatsioonide väljaehitamiseks ja seda esimeses voorus 15 miljoni euro ulatuses," lisas Kersna.

Oskus märgata

Koolijuhtide Ühenduse esimehe Urmo Uibolehe sõnul on kogu koolirahvas ootamas uue õppeaasta algust ning oluline on see, et haridus on riigi prioriteet ja koolide avatuna hoidmine on esmatähtis. "Pingutame selle nimel, et õppetöö oleks stabiilsem, ning märgiline on juba see, et oleme teemasid läbi arutanud ja istume ka täna ühise laua taga," tunnustas Uiboleht.

Tema sõnul on kaks koroona-aastat olnud väga keerulised, kuid on olnud ka palju sellist, mida tasub ka kaasa võtta. "Kahtlemata on hariduselus tähtis vahetu kontakt õppija ja õpetaja vahel ning see koduõppe ajal kannatas ning sotsiaalsus ja märkamisoskus vähenes. Loodan väga, et kontaktis olles me taas märkame, ka seda, mis on juhtunud distantsil oleku aegadel, kuid suudaksime olla ka paindlikumad lahenduste osas," ütles Uiboleht.

Tema sõnul tuleb valida sobivad õppemeetodid ja ei tohi karta ka olla teatud hetkedel distantsil või õppida kusagil mujal. "See viimane peaks olema ka täiesti uueks normiks ja võimaluseks, kuid otsud peavad olema läbimõeldud," ütles Uiboleht, kiites koolidele saadetud haridus- ja teadusministeeriumi saadetud juhiseid, mis haridusasutustelt autonoomiat ära ei võta.

Uibolehe sõnul on oluline, et tuleb teha tihedat koostööd ülikoolidega ja teadlastega, samuti tuleb uskuda vaktsineerimisse. "Minu üleskutse kõikidele, kuid eelkõige lapsevanematele on see, et usaldage kooli, õpetajat ja ka oma last," lisas Uiboleht.

Sära õpetajate silmadesse

Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri rõhutas, et kontaktõppele tulek ei ole oluline mitte vaid õpilastele, vaid ka õpetajatele, kes soovivad anda oma panust klassi ees. "Kui on räägitud, et vaja on õpiliste silm särama saada, siis kindlasti ei ole vähetähtis ka õpetajate silmade sära, sest õpetaja töö on loominguline, mida on soov teha klassis koos õpilastega, mitte kusagil arvuti taga, mis pärsib õpetaja entusiasmi," ütles Voltri.

Tema sõnul hakkas haridustöötajate liit juba mullu septembris rääkima seda, et õpetajad peaksid olema eelisvaktsineeritud ja lõpuks raske töö tulemusena ka saavutamise selle. Ning praeguseks kõik õpetajad, kes on soovinud kaitsesüsti saada, on seda ka saanud," ütles Voltri.

Tema sõnul on selles vallas eesrinnas Tartumaa, kuid olukord paraneb ka Ida-Virumaal. "Kindlasti saame minna uuele õppeaastale vastu õpetajate vaates varasemast palju turvalisemalt," ütles Voltri.

Ta tõi esile, et üks väike seltskond, kes on end ka ametiühinguks nimetanud, on seadnud kahtluse alla vaktsineerimise koolides. "Tahan siinkohal rõhutada, et haridustöötajate liidul ehk õpetajate tegelikul ametiühingul pole selliste avaldustega mingit seost. Enamus õpetajaid on kõrgharitud spetsialistid ja lähtuvad teaduspõhisest lähenemisest," ütles Voltri.

Üliõpilastele maskid ette

Rektorite Nõukogu esimees Mart Kalm märkis, et ülikoolidel on hea meel alustada akadeemilist aastat lähiõppes ning kas see ka nii jätkub, sõltub sellest, kui paljud on vaktsineeritud. "Õnneks on vaktsineerimisnäitajad ülikoolides esirinnas ja peavadki olema, sest kui ka ülikoolide töötajad ei kanna teaduslikku maailmavaadet, siis kes veel," märkis Kalm.

Tema sõnul kasutavad ülikoolid ka muid vahendeid, olgu selleks siis hajutamine ruumides või ruumide täituvuse jälgimine. "Näiteks Tartu Ülikool teeb avaaktuse peahoone ees õues - teised küll sees," ütles Kalm ja lisas, et enamus ülikoolides on ka ventilatsioon hea.

Kalm märkis, et enamiku ülikoolide arvates peaks vaktsineerimata koolipersonal kandma makse. Samas tõi Kalm esile, et kui kool peab seaduse järgi tagama ohutu õpikeskkonna, näeb seadus ette ka, et haridust on õigus saada kõigil.

"Selge on see, et ülikoolid ei hakka vaktsineerimata üliõpilastele eraldi hübriidõpet korraldama, samas on palju erinevaid õppevorme ning ka paljud loengud toimuvad online´is," ütles Kalm.

Seega kõik vaktsineerimata tudengid peavad kandma maske. "Ühtlasi võiksid ka ettevaatlikumad vaktsineeritud tudengid kannaksid makse," lisas Kalm.

Hoiatus koolikiusu eest

Koolipsühholoogide Ühingu esinaine Karmen Maikalu märkis, et õppetöö edukuse nimel on väga oluline kooli ja kodu koostöö, samuti tuleb hoolsalt jälgida, et ei tekiks koolikiusu vaktsineerimise pinnalt.

Maikalu märkis, et äsja valminud haridusfoorumi uuringu järgi on õpilased distantsõppega kohanemas ning võib öelda, et ligi pooled saavad sellega hästi hakkama."Uuringu järgi hindasid kõige raskemalt oma toimetulekut distantsõppega lapsevanemad. Seega tuleb tähelepanu pöörata ka lapsevanematele, et nad oma stressi ja ärevusega lastele pinget juurde ei tekitaks," ütles Maikalu.

Kui aga lastevanematel on raske, julgustas Maikalu neid võtma ühendust koolipsühholoogidega, kes on valmis neid aitama. "Proovime kõik omaltpoolt panustada, et nende keeruliste olukordade juures teeksid kõik koostööd ja mitte niivõrd kritiseerida ja süüdistada," ütles Maikalu, lisades, et väga oluline vanemate ja kooli suhtlus.

Maikalu sõnul on ka ülimalt tähtis, et koolides ei väljendataks negatiivset suhtumist nende osas, kes ei ole soovinud endale kaitsesüsti teha. "Et ei tekiks koolikiusu sellelt pinnalt, peavad jälgima nii õpetajad kui ka vanemad," lisas Maikalu.

Ta lisas, et kui mullu oli alaealise lapse suitsiide seitse ja kuni 19-aastaste noorte hulgas üheksa, siis tänavu on need näitajad vastavalt neli ja kuus.

Huvihariduse olulisus

Eesti Noorteühenduste Liidu esinaine Triin Roos märkis, et koroonaviirus on oluliselt mõjutanud ka huvikoolide tegevust ning suurim probleem on selles, et kui puudub võimalus osaleda erinevates huvikoolides, siis noorte aktiivsus on kiire hajuma. "Kui noorel tekib pidev olek, kus ta ei saa oma eakaaslastega suhelda ning jääb kooli lõksu, siis see tekitab muret," ütles Roos.

Ta kutsus üles vastutustundlikkusele, et lapsed ja noored saaksid tegeleda endale huvitavate aladega, ning seda saab tagada vaktsineerimisega. "Ja mis puudutab alaealist, siis seal tuleb mängu vanema roll ja tuleb minna vaktsineerima."