Fermi Energia saadab kaks tudengit tuumaenergiat õppima

Stipendiaat Rainer Kelk ja Fermi Energia juhatuse liige Kalev Kallemets Foto: Fermi Energia

Eestisse uue põlvkonna moodulreaktoriga tuumajaama ehitamist kavandav ettevõte Fermi Energia valis välja kaks stipendiaati, kelle välisõpinguid tuumaenergeetika vallas hakatakse toetama. Stipendiumiga toetatakse välisõpinguid magistrantuuris kahe akadeemilise õppeaasta jooksul.

Esimene stipendiaat, Rainer Kelk, omandab magistrikraadi tuumatehnika teaduskonnas Lausanne-i Föderaalse Tehnoloogiainstituudi ja Šveitsi Zürichi Tehnikakõrgkooli (ETHZ) ühisprogrammi raames. See on inseneri- ja tehnikateaduste valdkonnas maailma parimate ülikoolide edetabelis inseneri- ja tehnikateaduste valdkonnas 4. kohal. Selle ülikooli kuulsamate lõpetajate hulgas on esimene Nobeli füüsikapreemia laureaat Wilhelm Conrad Röntgen (röntgenkiirguse avastaja) ja üks kaasaegse teoreetilise füüsika asutajatest ning samuti Nobeli füüsikaauhinna laureaat Albert Einstein.

„Võttes arvesse Šveitsi elukallidust, on Fermi Energia stipendium minu jaoks imeline võimalus keskenduda õpingute jooksul kõige olulisemale - õppimisele. Õpin ju seal ikkagi Eesti hüvanguks - mul on selge soov tulla tagasi Eestisse ning olla sajandiprojekti osaline,“ ütles Kelk.

Euroopa Tuumaenergia Ühingu asepresidendi ning Fermi Energia ühe asutaja ja juhatuse liikme Henri Ormuse sõnul on parema tuleviku ehitamiseks vaja võimekaid inimesi. „Tuumaenergeetika vallas on vaja kompetentseid spetsialiste, keda saab nii koolituse kui töökogemuse läbi. Esimene samm on koolitus. Meil kindlasti ei ole vaja tuumafüüsikute armeed, et Eestis väikseid moodulreaktoreid ehitada, aga 30-50 tuumavaldkonna spetsialisti (nt. tuumaenergeetikud, -füüsikud, -keemikud, kiirguskaitse- ja tuumaohutuse spetsialistid jne.) tuleks kindlasti järgmise 10 aasta jooksul koolitada. Alati on võimalus välisspetsialiste sisse tuua, aga meie soov Fermi Energias on investeerida Eesti noortesse ja nende tulevikku,“ selgitas Ormus.

Teine stipendiaat on Mihkel Aavik, kes astus Euroopa tuumatehnika õppeprogrammi magistriõppesse. Esimene ülikool, kus ta õppima hakkab, on Hispaanias Kataloonia Polütehniline Ülikool (UPC). Ülikool kuulub maailma 50 parima ülikooli hulka energeetika ja tehnika valdkonnas. Lisaks jätkab ta õpinguid Grenoble-i Tehnoloogiainstituudis või Pariisi Saclay ülikoolis.

Mihkel Aavik märkis, et Fermi Energia stipendium on tema jaoks loomulikult väga oluline, sest haridus on tasuline ja peale selle tuleb katta muud elamiskulud.

„Selleks, et mõne aasta pärast tagasi Eestisse tulla ja erialasele tööle asuda, on vajalik, et Eesti Vabariigi valitsus, Riigikogu ja Eesti rahvas üldiselt jõuaksid ühisele arusaamale, et tuumaelektrijaama rajamine on otstarbekas. Alles seejärel saab käima lükata mastaapsemad protsessid, valmistamaks ette jaama ehitust,“ ütles Aavik.

Fermi Energia stipendium antakse kaheks akadeemiliseks aastaks (2x10 kuud), 1000 eurot kuus.