Jõgevamaal asuv Kaarepere kool, kus kõnealused sündmused aset leidsid, on nüüdseks tegevuse lõpetanud. Toona tegutses kool ministeeriumikoolina, mis andis teise astme haridust talurahva lastele.
Artikkel algab sünge tõdemusega, et nimetatud koolis sünnib musti asju. Nimelt süüdistatakse kooli juhatajat Aleksander S.-i sündsusetus läbikäimises tema koolis käivate tütarlastega. Leht kinnitab, et neil on usaldusväärseid andmeid, et see on kestnud juba aastaid.
Üheks teadaolevaks ohvriks olevat olnud 1905/1906 õppeaastal 16-aastane S., kellega koolijuht lukus uste taga aega viitis, lisaks külastas ta tüdrukut tema kodus öösiti ja sõitis temaga koguni mööda linna ringi. Pealtnägijad kirjeldavad, et kui nad jäid omavahele, hoidis ta tüdrukult ümber kaela kinni. Ka olla nähtud kirju, milles tüdruk teda enda juurde kutsus.
Aasta hiljem järgnes teine sarnane lugu, siis oli selleks tütarlaps J., kes käis koolmeistri juures eratundides. Ka nendes tundides nähti iseäralikke asju, mis tundusid kahtlased.
Artikli kirjutamise aastal oli järjekordseks ohvriks 15-aastane koolilaps E., kellega S. metsas käis ja öid veetis. „Kooliõpetaja S. viibinud üksikus magamisetoas tütarlapse juures, kes üksikus paigas maganud, ööde kaupa. Korduvad jälle sõidud linna ja üle öö linna jäämised,“ kirjeldab „Postimees“.
Loo kurbloolisus ei piirdunud lapseohtu tüdrukute ärakasutamisega. Kahe mahajäetud tüdruku lood olid lehe teada nii hulluks läinud, et pered saatsid nad kodust kaugele.