Pilk ajalukku: Tsaariaegses Eestis kahtlustati koolijuhti õpilaste seksuaalses väärkohtlemises

Kaarepere kooli hoone tänapäeval Foto: Kultuurimälestiste register

Mõni aeg tagasi raputas Eesti avalikkust mitu alaealiste seksuaalse väärkohtlemisega seotud skandaali. Ajalugu tunneb sarnaseid skandaale ka märksa varasemast ajast. Veidi rohkem kui sada aastat tagasi, 31. augustil 1910 kirjutas ajaleht „Postimees“ artikli peakirjaga „Kool puhtaks!“, mis kirjeldab võrdlemisi üksikasjalikult, kuidas koolijuht tema hoole alla usaldatud alaealisi tüdrukuid seksuaalselt ära kasutas ja tõenäoliselt puhta nahaga pääses.

Jõgevamaal asuv Kaarepere kool, kus kõnealused sündmused aset leidsid, on nüüdseks tegevuse lõpetanud. Toona tegutses kool ministeeriumikoolina, mis andis teise astme haridust talurahva lastele.

Artikkel algab sünge tõdemusega, et nimetatud koolis sünnib musti asju. Nimelt süüdistatakse kooli juhatajat Aleksander S.-i sündsusetus läbikäimises tema koolis käivate tütarlastega. Leht kinnitab, et neil on usaldusväärseid andmeid, et see on kestnud juba aastaid.

Üheks teadaolevaks ohvriks olevat olnud 1905/1906 õppeaastal 16-aastane S., kellega koolijuht lukus uste taga aega viitis, lisaks külastas ta tüdrukut tema kodus öösiti ja sõitis temaga koguni mööda linna ringi. Pealtnägijad kirjeldavad, et kui nad jäid omavahele, hoidis ta tüdrukult ümber kaela kinni. Ka olla nähtud kirju, milles tüdruk teda enda juurde kutsus.

Aasta hiljem järgnes teine sarnane lugu, siis oli selleks tütarlaps J., kes käis koolmeistri juures eratundides. Ka nendes tundides nähti iseäralikke asju, mis tundusid kahtlased.

Artikli kirjutamise aastal oli järjekordseks ohvriks 15-aastane koolilaps E., kellega S. metsas käis ja öid veetis. „Kooliõpetaja S. viibinud üksikus magamisetoas tütarlapse juures, kes üksikus paigas maganud, ööde kaupa. Korduvad jälle sõidud linna ja üle öö linna jäämised,“ kirjeldab „Postimees“.

Loo kurbloolisus ei piirdunud lapseohtu tüdrukute ärakasutamisega. Kahe mahajäetud tüdruku lood olid lehe teada nii hulluks läinud, et pered saatsid nad kodust kaugele.

Mis siis sellest loost sai? Küllap olid suurimad kannatajad ohvrid, sest leheartikli põhjal teadsid sellest teised koolilapsed, teadis ümberkaudne rahvas. Juhtumist anti teada ka rahvakoolide inspektorile. Ka kool kaotas ajalehe väitel inimeste silmis usalduse. „Sinna ei julgeta enam tütarlapsi saata,“ kinnitatakse artiklis. Koolijuhi jalgealune paistis aga skandaalile vaatamata üsna kindel olevat. „Postimees“ väljendas nördimust, et inspektori lahenduseks oli koolijuhi uude ametisse üleviimine, kaaskooliõpetajaks teise kooli. „Meil on palju tõendavat materjali ustavate tunnistajate poolt. Meie oleme valmis selle eest kohtus vastust andma,“ kinnitab ajaleht ja lisab: „Meie nõuame aga kindlasti, et Kaarepera ministeeriumikool puhtaks tehtaks ja et ühegisse teise kooli seda hädaohtu kaela ei saadetaks!“