K, 8.02.2023

Paides arutleti erivajadustega laste tugisüsteemide tuleviku üle

BNS
Paides arutleti erivajadustega laste tugisüsteemide tuleviku üle
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Paide Hillar Hanssoo põhikooli nimekivi
Paide Hillar Hanssoo põhikooli nimekivi Foto: Facebook: Paide Hillar Hanssoo põhikool

Kesk-Eesti välitööde raames toimus neljapäeval Hillar Hanssoo põhikoolis kaasava hariduse teemaline seminar, kus arutleti erivajadustega laste tugisüsteemide tuleviku üle.

Haridus- ja teadusministeeriumi alus- ja põhihariduse osakonna juhataja Liina Põld ning sotsiaalministeeriumi erivajadusega laste poliitika juht Liina Lokko tegid ühise ettekande «Erivajadustega laste tugisüsteemide tulevik haridus- ja sotsiaalvaldkonna poliitika vaates.»

Seminaril osalenud Paide abilinnapea Siret Pihelgas sõnas, et aruteludest kasvasid osalejate vahel välja väga elavad diskussioonid, kus jagati praktikaid ja vajalikke uuendusi nii ministeeriumi kui riigi tasandil. «Kohalikus omavalitsuses on oluliselt lihtsam tugiteenuse ümberkorraldamisega edasi liikuda, kui on teada, missuguseid reforme plaanib lähiaastatel riik ning kuidas olemasolevad lahendused teistes omavalitsustes praktikas tööle on läinud. Tugispetsialistide töö väärtustamine on aktuaalne ning Paide sai seminarilt väärt mõtteid, millega edasi liikuda,» lisas Pihelgas.

Käima on läinud erivajadustega laste tervikliku toetamise reform, et haridus- ja sotsiaalvaldkonna teenused oleksid paremini integreeritud, sealhulgas et andmed kahes süsteemis oleksid ühildatud. Samuti kui tänane süsteem tegeleb suuresti tagajärgedega, siis eesmärk on keskenduda rohkem ennetamisele, probleemide ärahoidmisele. Abivajadust märkama peavad kõik täiskasvanud, kes last ümbritsevad. Teenuste pakkumisel on esmane inimlik suhtlemine perega, mitte menetlemine ja diagnoosimine.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevad nõuded õpilaste toetamiseks koolis erinevad lasteaedadele kehtestatud toe rakendamise nõuetest. Uue alushariduse seadusega on kavas seda muuta ja ühtlustada lasteaedadele ja koolidele kehtivaid regulatsioone, muu hulgas selleks, et tagada lastele parem tugi üleminekul lasteaiast kooli. Samuti on kavas kaotada ära puudepõhised rühma liigid, et tuge saaks pakkuda vastavalt laste individuaalsetele vajadustele, sõltumata diagnoosi olemasolust. Lisaks luuakse võimalus lasteaedade tugispetsialistidele lähtetoetuse saamiseks.

Seni on rahastatud tugiisikuteenuse pakkumist, kuid Euroopa Sotsiaalfondi vahendid lõppevad 2022. aasta lõpuga ja kohalikud omavalitsused peavad mõtlema, mis saab tugiisiku teenusest edasi. Teenuse loomise eesmärk oli leevendada vanema hoolduskoormust, kuid praegu ei pruugi vanema koormus selle teenuse läbi väheneda. Tasub tõsiselt mõelda, mida laps vajab – kas tugiisik on ainuke sobiv lahendus hariduse omandamiseks ning millal peaks kaaluma õppetöö ümberkorraldamise lahendamist? Pigem võib olla vajadus abiõpetaja järele, kes aitab mitut last korraga. Igal juhul on vaja leida selgus, kas laps vajab abiõpetajat, tugiisikut, lapsehoidu, isiklikku abistajat või hoopis midagi muud.

Andmed näitavad, et täiskoormusega töötavad praegu ainult umbes pooled Järva- ja Jõgevamaa tugispetsialistidest. Selleks, et tugispetsialistide puudust vähendada, on väga oluline rakendada olemasolevaid spetsialiste ainult laste toetamiseks, et nad teeksid ainult oma tööd, mitte näiteks ei asendaks tunde või oleks sunnitud tegema muud tööd täiskoormuse saavutamiseks. Et olemasolevad tugispetsialistid saaksid täiel määral rakendatud, tasub teenuseid korraldada keskselt kohaliku omavalitsuse tasandil. Praegu kulub palju tugispetsialistide aega ka teenusevajaduse hindamisele. Kui edaspidi haridus- ja sotsiaalvaldkonna hindamised integreeritakse, siis vabaneb ajaressurssi ka selle arvelt.

Seminaril ühiselt väljapakutud lahendused on leitavad ministeeriumi kodulehelt.

Märksõnad
Tagasi üles