Raadiojaamast sai sajand tagasi sauelastele kool

Valge maja 1960-ndate aastate alguses Foto: Erakogu

Augusti eelviimasel laupäeval tähistatakse Saue vallas Vanamõisa külas nn Valge maja juures sajandi möödumist Saue kooli asutamisest. Kohalik kodu-uurimise seltsing pani paari aastaga kokku raamatu kunagises raadiojaamas töötanud haridusasutuse enam kui 50-aastasest loost, kirjutab ajaleht „Harju elu“

Seltsingu liige, sauelanna Evelin Povel ütleb, et idee koguda kooliga ja nn Valge majaga seotut tekkis pea kolm aastat tagasi. Põhiautor on Helle Koppel, kes on ise selles majas ka õppinud. “Ta ei ole küll selle kooli vilistlane, sest pidevates ümberkorraldustes oli kool 1950-ndate alguses neljaklassiline algkool. Veel aitasid Marika Salu raamatukogust ja Marianne Nõmmsalu seltsist. Mina olen raamatu toimetaja,” räägib Povel.

Maja enda lugu algab aastast 1912, kui Tallinna ümbruses rajati uhket Peeter Suure merekindlust. Vanamõisa külla ehitati uhke kahekorruseline kivimaja. Kooliks seda ei plaanitud, vaid sinna pidi tulema raadiojaam. Tegelikku tööd see lõpuks ei alustanudki.

Kui neli aastat kestnud maailmasõda ning sellele järgnenud vabadussõda mööda said, jäi kivihoone tühjaks. Kohalikud peremehed ja vallavolikogu liikmed mõtlesid, mida sellega teha ning kuidas see kohalikele kasulikuks teha.

“Aleksander Liblik, kunagine Päewalehe ajakirjanik oli veidi varem tulnud Vanamõisa külla Hansu talu pidama. Ostis selle talu ära, oli ärgas mees ning ka vallavolikogu liige,” räägib Povel.

Ümbruskonna koolid liiga kaugel

1921. aasta alguses pani Liblik ette: ostame hoone ära ning avame seal kooli. Juba veidi varem oli volikogus arutatud nelja varianti, kus kool võiks toimetada. Õhus olid näiteks Ääsmäe ning Jõgisoo mõisad. Sinna oli aga Vanamõisa külast pikk tee.

“Kevadel 1921 kaalus noor Eesti riik, et Vanamõisas võiks olla tsiviilraadiojaam. Mais leiti teine koht ning Vanamõisa koolile anti roheline tee. Juunis võttis Aleksander Liblik laenu ning andis selle üle Saue vallale. Selle raha eest osteti hoone riigilt ära,” teab Evelin Povel. Aastast 1919 pidi kooliõpe kestma senise kolme aasta asemel neli. Koolikohustus kehtis toona 8–15-aastastele.

Sada aastat tagasi töötas Jälgimäel ministeeriumikool. Kuid see ei mahutanud toona enam õpilasi ära. Samuti asus Jälgimäe Vanamõisa kaugematest taludest seitsme ja Sauelt viie kilomeetri kaugusel. Seega oli kohalikel vaja kodu lähedale kooli.

Jälgimäel toimetas toona õpetaja Priidu Kohava (toona Kochtitsky) “Tema arvutas siis välja, et koolis käinutele oleks kaugematest kohtadest tulek umbes kolm kilomeetrit. Põhiliselt õppisid Valges majas Saue valla lapsed, veidi ka õpilasi Harku vallast,” ütleb Povel.

Kooli algusajaks loeti 10. oktoobrit 1921. Õppima said toona aga ainult viimaste klasside õpilased ehk Jälgimäelt tulnud Kohava kolmas ja neljas klass. Esimesed aastad olid see eraasutus, sest Saue-Vanamõisa kool ei kuulunud veel riiklikku avalikku haridussüsteemi. Esimesel aastal oli Valges majas 111 õpilast.

Miks just Valge maja?

“1922. aastal loodi Saue-Vanamõisa haridusselts, mille järeltulijaks loeb end praegune Saue haridusselts. 1.augustil 1923 sai asutus kuueklassiliseks kooliks avalikus riiklikus haridusvõrgus. Hiljem korraldati seda ümber kas kaheksa-, seitsme- või neljaklassiliseks kooliks. Aga kõikidele õppinutele on kool ikka Valge maja,” seletab Povel, kuidas hoone nime sai.

Meenutusi koguti seega peaaegu kolm aastat. Põhisuund oli see, et meenutusi nn Valgest majast ei olnud varem väga kogutud. Kui siis ainult tundide või ainetega seotult. Nüüd võeti juurde ka olme, riietus, koolitee, toitlustamine jne.

“Vanimad prouad, kes on elu meenutanud, on praegu 90-aastased. Noorimad aga vahetult enne sulgemist ehk siis aastani 1974 õppinud viimased lennud. Näiteks siiani Vanamõisa elanik Urmas Kohver. Lõpus oli siin seitse klassi,” pajatab Povel edasi. Praegune Saue linna gümnaasium alustas tööd üle kümne aasta hiljem ehk septembris 1985.

Kool oli omal ajal küla- ning ümbruskonna kogukonna keskus. Seal korraldati kursusi, loeti koos kirjandust ja ajakirjandust, tegeleti teatriga, kodulooga ning aiandusega. Koos kõikide materjalide ning fotodega sai “Saue Valge maja koolilugude raamatust” enam kui 200-leheküljeline toekas teos.

Seda esitletakse kokkusaamisel Valge maja juures 21. augustil. Seda samal ajal koos Vanamõisa laadaga. “Kella 11-st on Valge maja hoov avatud ja seal toimub õpilaste-õpetajate kohtumine. Istutatakse tammepuu, esitletakse raamatut ja meenemünti. Avatud on kohvik. Majja sisse ei soovita väga minna, sest seal asuvad korterid,” ütleb Povel. 9.oktoobril toimub aga tähtpäeva auks Sauel hariduskonverents.