/nginx/o/2021/08/10/13981780t1hfb53.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/05/31/13815554t1h2040.jpg)
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna kinnitas kolmapäeval riigikogu sotsiaalkomisjoni erakorralisel istungil, et Covid-passita õpetajaid ootab ees regulaarne testimine, samuti andis riik soovituse võimalusel hajutada koolides õpilasi, et nii vältida laste pikaajalisele distantsõppele saatmist.
Kersna sõnul tegi valitsus möödunud nädalal põhimõttelised otsused selle kohta, kuidas saaks hoida koole võimalikult avatuna, võttes arvesse teaduslikke teadmisi ja rahvusvaheliste organisatsioonide soovitusi.
Kersna tõdes, et pikaajaline distantsõpe on mõjunud halvasti laste õppeedukusele, vaimsele tervisele ja liikuvusele. Nii hindasid pea pooled õpilased, et nende liikuvus koduõppel olles on oluliselt vähenenud, samuti kinnitasid paljud, et neil on sageli kõikidest asjadest kõrini.
«Distantsõppel on olnud lisaks positiivsetele külgedele kindlasti ka olulised negatiivsed küljed,» tõdes Kersna.
Tema sõnul on rahvusvahelise üldsuse peamine hoiak, et õppetöö avatuna hoidmiseks on oluline koolipere ja üldiselt ühiskonna vaktsineerimine. «Eestis on praegu 72 protsenti haridusasutuste töötajatest vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud. 15 maakonnast seitsmes on üldharidusvaldkonna töötajatest vaktsineeritud rohkem kui 80 protsenti ja ülejäänud maakondades on see näitaja üle 70 protsendi,» märkis Kersna. Ta nentis, et siiski on ainuke erand Ida-Virumaa, kus see näitaja on 59 protsenti.
Laste ja noorte osas on vaktsineerimistempo praegu kõige kiirem. 16-17-aastastest on kaitsesüsti saanud 47,1 protsenti, 12-15-aastastest üle 31 protsendi, seejuures toonitab Kersna, et laste kaitsepookimiseks avanes võimalus alles juuni lõpus.
Tartumaal, Viljandimaal, Raplamaal ja Harjumaal on 16-17-aastastest vaktsineeritud pea pooled, Tartumaal aga juba ligi 60 protsenti. 12-15-aastaste vastavad näitajad on madalamad, näiteks Ida-Virumaal vaid 11 protsenti, mujal maakondades 20 protsendi juures.
Viirustesti tuleks teha kord nädalas
Koolide avatune hoidmiseks on paljude riikidel kasutusel ka laialdane kiirtestimine. «Eestis oleme teinud põhimõttelise otsuse, et need õpetajad, kes pole kaitsesüsti saanud ning kellel puudub Covid-pass, peavad läbima kord nädalas viirustesti. Nii toimub see koostöös terviseametiga esialgu aasta lõpuni, siis juba vaatame edasi,» ütles Kersna. Ta lisas, et see puudutab nii üldharidust, alusharidust, huviharidust kui ka kõrgkoole.
Kersna sõnul on üks oluline ka hajutatus ning ministeerium saadab reedel haridusasutustele täpsemad juhised, kuidas sügisel koolielu korraldada. Näiteks on soovituslik väiksematel lastel niinimetatud mullis töötamine ehk tuleks luua grupid, kes päeva jooksul koos töötavad ja teiste gruppidega eriti kokku ei puutu. «Laste distantsõppele saatmist me kindlasti ei soovita,» rõhutas Kersna.
Maski kandmise soovitus haridusasutustes on neile, kellel puudub Covid-pass.
Kersna sõnul on oluline pöörata tähelepanu ka koolide ventilatsioonile ja CO2 mõõtmisele. Minister meenutas, et valitsus eraldas lisaeelarvest omavalitsustele 30 miljonit eurot täiendavateks investeeringuteks ja 53 protsenti omavalitsustest rakendas seda raha just koolides ventilatsiooni parandamiseks.
Need koolid, kus pole head ventilatsiooni, saavad juhised, kuidas olukorda prandada, lubas Kersna. Eesti 800 haridusasutustest on 250 selliseid, kus ventilatsioonisüsteem ei vasta kaasaja nõuetele.
Valitsus otsustas ka, et haridusasutustes on alaealistel lihtsustatud eneseisolatsiooni meetmed. See tähendab, et kui koolis avastatakse haigestunu, siis läheb ta eneseisolatsiooni ja tuvastatakse tema lähikontaksed, keda testitakse kaks korda. Kui keegi annab positiivse vastuse, läheb ka tema karantiini, teised saavad aga koolis edasi õppida.