Peaaegu kõik, mis meid ümbritseb või mida igapäevaselt kasutame, on loodud arvuteid ja tehnoloogiat kasutades. Olgu selleks teede projekteerimine ja poes pangakaardiga maksmine või kosmeetika ja ehitusmaterjalide tootmine. Tehnoloogia on oluline osa meie igapäevaelust ja Eestis on puudu tuhandeid spetsialiste, kes on pädevad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas. IT-d on võimalik õppida kõrghariduses, aga väga head võimalused on ka kutsehariduses.
Haridus- ja teadusministeeriumi initsiatiivil on alustatud IT Akadeemia kutsehariduse pilootprogrammi, mille eesmärk on tõsta IT-kutsehariduse kvaliteeti, uuendada õppekavasid ja –metoodikat. Programmi tegevusi koordineerib Haridus- ja Noorteamet (Harno) ning partneriteks on Tallinna Polütehnikum, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus ja Tartu Kutsehariduskeskus. Lisaks on kaasatud kohalikud ettevõtjad, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) ning ülikoolid.
IT Akadeemia programmijuht Signe Ambre tutvustab, et uuendatud on tarkvaraarendaja ja IT-süsteemide spetsialisti õppekavad, kuhu oodatakse õppima nutikaid põhikoolilõpetajaid. Täismahus õpingud läbinud õppurid saavad nelja aastaga kutse ja gümnaasiumilõpu tunnistuse – see on võimalik tänu nelja-aastasele õppeajale.
ITL-i tegevjuhi Jüri Jõema sõnul on uued trendid töömaailmas – digitaliseerimisele lisaks ka rohepööre, kasvav kaugtöö osakaal, globaalsete tarneahelate muutumine – tekitanud suure muutuse selles, mida töötajad peavad oskama. „Kõigis valdkondades suureneb kõrgemate ja keerukamate oskustega targema tööjõu vajadus. Kõrgtehnoloogiliseks tootmiseks ja uute nutikate lahenduste tekkeks on vaja uute oskustega inimesi, kes muutusi ellu viia suudavad. Iga võimalus selliste töötajate leidmiseks tuleb ära kasutada. Pikem kutseõppe programm on oluline samm uute teadmistega spetsialistide saamiseks.“
Signe Ambre toob välja, et põhikooli järgselt kutseõppes IT-le spetsialiseerumine annab võimaluse juba varakult programmeerimist või IT-süsteemide arendamist õppida. Nii ei pea läbima kogu gümnaasiumiprogramm ainetega, mis pole võib-olla nii huvipakkuvad. „Õppimise ajal saab erialaainetega süvitsi minna ning samas piisavalt palju pühenduda eesti keele, matemaatika ja inglise keele õppimisele, mis on vajalikud gümnaasiumitaseme riigieksamite tegemiseks,“ täiendab ta.