Postimees on kõigi Eesti gümnaasiumide jaoks ette valmistanud meediapädevuse kursuse tunnimaterjalid. Meiega koos saate - nii õpilased kui ka õpetajad, aga miks mitte ka kõik teised huvilised - läbida ühe tervikliku gümnaasiumi meediapädevuse valikkursuse.
Kursus põhineb ainekaval «Inimene kaasaegses teabekeskkonnas».
28. ja 29. tund sellest kursusest on pühendatud propagandale. Teemat avab psühholoogilise kaitse ekspert Uku Arold, keda küsitleb Maia Klaassen.
Võitlus meelte pärast on muutumas üha intensiivsemaks. Seda teevad riigid enda elanike vastupanuvõime säilitamiseks või teiste riikide elanike vastupanuvõime vähendamiseks. Poliitilised ja muud ideoloogilised grupeeringud teevad seda oma veendumuste levitamiseks ja poolehoidjate leidmiseks ning sellisest tegevusest pole puhtad ka usulised rühmitused.
Eesti on oma asendist ja ajaloost tulenevalt põhiliselt Venemaa propaganda sihtmärgiks.
See kannab üheaegselt mitut eesmärki.
Jättes kõrvale ettevõtted, toimub Eesti-siseselt inimeste mõjutamine enim poliitilistel muudel maailmavaatelistel eesmärkidel. Seda tehakse avalike sõnavõttude, arvamuslugude, poliitreklaami kaudu, aga ka aktiivse tegevuse kaudu sotsiaalmeedias.
Sotsialmeedias tuleb olla tähelepanelik
Sotsiaalmeedia on tänuväärne koht inimeste mõjutamiseks ja suunamiseks endale sobivas suunas. Seal saab luua enda kontrolli all olevaid infokanaleid, mida keegi teine ei pääse mõjutama, ega seal olevat infot korrigeerima.
Sotsiaalmeedia grupis või lehel õnnestub ehitada enda sõnumeid edastav, toetav ja taastootev keskkond, kus saab oma poolehoidjaid kinni hoida, neile jagatavat sõnumit kontrollida ning teisitimõtlejaid välja filtreerida.
Sellistes kanalites suunatakse inimeste mõtlemist hoolikalt valitud postituste, jäetud kommentaaride ning peetud diskussioonide kaudu. Kõigi nendega on võimalik manipuleerida.
Näiteks õnnestub sotsiaalmeedias postitada oma sõnumit toetavaid uudiseid ja artikleid, mis tegelikkuses on kirjutatud aastaid tagasi, ega oma enam tähendust. Samuti saab postitada artikleid kahtlastest allikatest, kuna liiga väike osa inimestest oska ja viitsib süveneda info päritolusse.
Etendatud arutelud
Sellistes suhtlusmullides saab etendada veendumust toetavat diskussiooni. Seda tehakse libakontosid kasutades ning jäetakse mulje, et suurem osa grupi liikmetest mõtlevad teemast sarnaselt. Sellise «enamusega» ei taheta tavaliselt vaielda, sest kardetakse avalikult vastuollu minna.
Liikmeid valides ning selekteerides saab hoida arutelu kvaliteeti grupi loojale meelepärases teemas ja meelestatuses. Teisitimõtlejaid heidetakse välja või jäävad nad ise enesetsensuuri tõttu vait. Poolehoidjate arvamusi aga võimendatakse, neile kaasa kiites ning nende postitustele laike jagades. Sedasi taastoodetakse meelepäraseid kommentaare ning meelitatakse inimesi õiges suunas avalikult arvamust avaldama.
Suur osa selliseid gruppe on loodud suletuna, mistõttu jääb seal toimuv avalikkuse pilgu alt välja ning inimeste mõjutamine toimub varjatult, olles selle võrra oluliselt radikaalsem ja ka tõhusam.
Teksti koostas Priit Talv