R, 30.09.2022

11. TEEMA: Internet näeb ja mäletab kõike. Igal teol on tagajärjed

Info ja selle kaitse
Postimees
11. TEEMA: Internet näeb ja mäletab kõike. Igal teol on tagajärjed
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Postimees on kõigi Eesti gümnaasiumide jaoks ette valmistanud meediapädevuse kursuse tunnimaterjalid. Meiega koos saate - nii õpilased kui ka õpetajad, aga miks mitte ka kõik teised huvilised - läbida ühe tervikliku gümnaasiumi meediapädevuse valikkursuse.

Kursus põhineb ainekaval «Inimene kaasaegses teabekeskkonnas».

20. ja 21. tund sellest kursusest on pühendatud sellele, millised võivad olla tagajärjed erinevatele tegevustele internetis. Teemat avab sotsiaalmeediakspert ja endine veebikonstaabel Maarja Punak. Teda intervjueerib Maia Klaassen.

Internet näeb ja mäletab kõike

Privaatsusest internetis on viimaste aastate jooksul räägitud üha sagedamini ning tänu Euroopas toimuvale diskussioonile andmete kuuluvuse ja nende kasutamise üle, saame aeg-ajalt näha ka arenguid sotsiaalmeediakeskkondades. Seal tekib privaatsusseadeid reguleerivaid nuppe ja valikuid pidevalt juurde.

Arutelu toimub, kuid arusaamist on ikkagi selgelt liiga vähe, kuidas minu loodud või minu kohta käivat infot kasutada ja kaitsta.

Reeglid ja praktikad andmete kuuluvuse ja kasutatavuse osas pidevalt muutuvad ja arenevad, sellest sõltumata oleme loonud ja loome pidevalt täiendavalt internetiavarustesse infot juurde. Seejuures peaks pisut ette mõtlema, mis võib selle infoga tulevikus juhtuma hakata.

Kõik internetis olev on avalik 

Teadmata täpseid regulatsioone või arenguid, oleks kõige mõistlikum lähtuda sellest, et iga meie loodud ja meid puudutav internetis olev info on avalik ja seda sellisena ka loomise hetkel käsitleda.

Ei tasuks lasta ennast heidutada erinevatest keskkondadest, rakendustest või hetkel kehtivatest kokkulepetest, kuidas seda infot hoitakse või sellega ringi käiakse.

Info, mille me jätame või mida me vahendame interneti kaudu, võib saada ühel hetkel kõigile ligipääsetavaks. Sõltumata sellest, kas see on olnud meie tasuta mailboksis, sotsiaalmeediakeskkonnas või sõnumirakenduses.

Seda silmas pidades tasuks mõelda, mida me erinevates sotsiaalmeedia keskkondades või teistes rakendustes postitame. Kas me soovime, et see oleks kõigile ligipääsetav?

Kas videod või pildid, mida me postitame, peaksid saama kõigile nähtavaks? Ja seda ka näiteks 10 või 20 aasta pärast. Sellest, et internetti laetud pilt jääb sinna igaveseks on räägitud piisavalt, kuid kas me saame sellest aru?

Me ei tea, milliseid lahendusi toob tulevik, kuid pisut tasuks mõelda ette ka järgnevatele aastatele ja tehnoloogia arengutele. Kas me oleme valmis, et näiteks 10 aasta pärast on kõik internetis olevad fotod läbi analüüsitud, seal olevad inimesed tuvastatud ja märgitud ning on võimalik leida inimest nime järgi otsides kõik pidudel, meeleavaldustel või muudes avalikes kohtades tehtud pildid, millel ta peal on.

Sõnumirakendustes vahetatavat infot tasuks samuti käsitleda kui avalikku infot. Seal räägitud jutt, vahetatud pildid või videod, võivad ühel päeval saada avaliku interneti osaks.

Vaadates tänast kultuuri kommentaariumides, olgu selleks siis meediaväljaannete kommentaariumid või näiteks ka sotsiaalmeedia platvormides toimuv, tekib sageli küsimus, kas inimesed on mõelnud lõpuni läbi oma väljaütlemiste mõju ja tagajärjed ning mõistavad, et tegemist on avaliku ruumiga.

On igati tavapärane, et tööle kandideerimisel antakse luba teha päringuid ka avalikesse infokogudesse ning ühe osana sellest on juba täna võimalik leida inimese väljaütlemised ja avalikud postitused.

Avalik kuvand meist sisaldab täna ühesugust infot, mis on hetkel veel mingi piirini kontrollitav, kuid see piir võib ühel hetkel liikuda oluliselt kaugemale ning kas me oleme selleks valmis?

Teksti koostas Priit Talv

Märksõnad
Tagasi üles