Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

10. TEEMA: Avaliku info olemus. Poolavalik ja privaatne sfäär
Info ja selle kaitse

Postimees on kõigi Eesti gümnaasiumide jaoks ette valmistanud meediapädevuse kursuse tunnimaterjalid. Meiega koos saate - nii õpilased kui ka õpetajad, aga miks mitte ka kõik teised huvilised - läbida ühe tervikliku gümnaasiumi meediapädevuse valikkursuse.

Kursus põhineb ainekaval «Inimene kaasaegses teabekeskkonnas».

19. ja 20. tund sellest kursusest on pühendatud avaliku ja privaatse info olemuse selgitamisele. Teemat aitab avada selle valdkonna ekspert, vandeadvokaat Maarja Pild. Teda intervjueerib Maia Klaassen.

Andmed, nende kasutamine ning kaitsmine

Meie virtuaalne ja digitaalne maailm põhineb andmetel. Nii nendel, mida me ise loome, kui ka nendel, mida on teised loonud ja mida me tahame kasutada.

Ühelt poolt on see kõik seotud andmete kuuluvusega ehk kellele mingid andmed kuuluvad, teiselt poolt aga ruumiga, kus neid andmeid kasutatakse või kus suhtlus toimub.

Sotsiaalmeedia on avalik ruum

Sotsiaalmeedia on reeglina avalik ruum ning seal toimuvat käsitletakse kui avalikus ruumis toimuvat. Samuti käsitletakse seal avaldatud infot, näiteks pilte platvormile kuuluvana ning kõigile selles keskkonnas ligipääsetavana. Teema muutub, kui tahetakse seal avaldatud materjali mõnes muus inforuumis, nagu näiteks ajakirjanduses kasutada. Siis on teema juba spetsiifilisem ning vajab detailset ülevaadet, millist infot, mis eesmärgil ja kus tahetakse kasutada.

Teine oluline info avaldamise nüanss on seotud avalikustamisega ehk sellega, kuidas või kus on info avaldatud. Olgu teemaks siis kellegi tagarääkimine või mingite spetsiifiliste andmete avaldamine. Siin muutub olukord kardinaalselt, kui lisandub kolmas osapool.

Näiteks omavahel infot vahetades ei käsitleta kellegi tagarääkimist negatiivselt. Samas, kui juures on juba kolmas osapool ehk me räägime kedagi taga teiste juuresolekul, võib sellest saada kellegi avalikkuse ees solvamine.

Samuti on üsna varieeruv avalikus ruumis filmimine. Kui seda tehakse püsivalt, kindla eesmärgiga, nagu näiteks valvekaamerad kaubanduskeskuses, siis tuleb sellisest tegevusest inimesi teavitada. Samas avalikus ruumis videot filmides ei pea kõiki ümberkaudseid sellest tegevusest teavitama, ega neid hoiatama.

Sellisele videotele, aga ka igasugustele teistele teostele, olgu nendeks siis pildid, tekstid või muusikateosed, tekib autorsus selle loomise hetkel. See tähendab, et loomingu autoriõigused kuuluvad koheselt selle loojale. Seda peab silmas pidama ka internetist leitud materjali kasutamise ja avaldamisega. Iga autor määrab ise, kuidas ta lubab oma teoseid kasutada ja millistel tingimustel. Pildi internetist leidmine ei tähenda seda, et seda võib kohe omaks tarbeks ära kasutada, märkides kõigest juurde, et pilt on pärit internetist. Alati tuleb saada aru, kuidas on seda teost kasutada lubanud.

Olukorras, kus sotsiaalmeediaplatvormid koguvad üha rohkem infot ning omavad järjest paremat ülevaadet keskkonna kasutajatest, tasuks mõelda ka oma digitaalse jalajälje peale ehk sellele, milline info meie kohta internetiavarustes liigub. Seda tasub aegajalt üle vaadata. Suuremad platvormid pakuvad võimalust sealt mind puudutav sisu välja küsida. Selle hulgast võib välja tulla põnevaid leida, kuidas ja millist infot on keskkonnad meie kohta kogunud.

Oma õigusi ja kohustusi andmete kaitsmisel ja kasutamisel peab teadma, et osata hoiduda suurematest probleemidest, aga ka selleks, et osata kaitsta enda loomingut, head nime ja väärikust.

Teksti koostas Priit Talv

Tagasi üles
Back