K, 5.10.2022

4. TEEMA: Integreeritud turunduskommunikatsioon

Kommunikatsioon, teabekeskkond ja selle osalised
Postimees
4. TEEMA: Integreeritud turunduskommunikatsioon
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Postimees on kõigi Eesti gümnaasiumide jaoks ette valmistanud meediapädevuse kursuse tunnimaterjalid. Meiega koos saate - nii õpilased kui ka õpetajad, aga miks mitte ka kõik teised huvilised - läbida ühe tervikliku gümnaasiumi meediapädevuse valikkursuse.

Kursus põhineb ainekaval «Inimene kaasaegses teabekeskkonnas».

Seitsmes ja kaheksa tund sellest kursusest on pühendatud integreeritud turunduskommunikatsioonile, mida aitab käsitleda turundusekspert Andres Lember. Teda intervjueerib Maia Klaassen.

Integreeritud turunduskommunikatsioon

Inimeste tähelepanu on aastakümneid rahaks vahetatud ehk müüdud reklaamitellijatele. Seda on teinud ajalehed, telekanalid, raadiod, sotsiaalmeediakeskkonnad ning viimastel aastatel üha rohkem ka suunamudijad.

Ostjateks on kõik, kes tahavad oma sõnumiga suurema hulga inimesteni jõuda, olgu selleks sõnumiks siis uus toode, poliitiline lubadus enne valimisi, mõne riigiameti hoiatav või käitumist muutev sõnum, aga ka palju muud.

Aastakümneid püsis selline tasuliste sõnumite vahendamise formaat ühetaoline, see oli reklaam ehk atraktiivselt koostatud ajalehe-, raadio- või telereklaam, mille tähenduse kõik selgelt ära tundsid ning teadsid, et tegemist on makstud sisuga. Kas see kedagi tellijale soovitud suunas mõjutas või mitte, oli iseasi.

Makstud sisu ehk üldjuhul reklaam tähendab alati seda, et edastav sõnum pole kunagi neutraalne, lugeja huvi arvestav ning võib vahest olla koguni eksitav.

Kuni tellitud info edastamine oli reklaami formaadis, suutsime eristada seda muust ajakirjanduslikust sisust ning oskasime arvestada, et see info on kallutatud. Kahjuks on aga selliste tellitud sõnumite märkamine muutumas üha keerulisemaks ning see on sageli ka selliste võimaluste pakkujate eesmärk. Kui me ei tea, et üks või teine soovitus on avaldatud kellegi tellimusena, võtame seda sõnumit neutraalsena, ega pruugi märgata, et see info on kallutatud või koguni meid eksitav.

Tähelepanu müümine

Viimaste aastatega on hakatud otsima uusi tähelepanu müümise võimalusi. Ühelt poolt on põhjuseks raha eest avaldatud materjalide ülekülluse, teisalt reklaamiraha liikumine globaalsete sotsiaalmeediakanalite kätte, mis vähendab oluliselt siinsete meediakanalite tulusid.

Esimene suurem probleem on sisuturundus ehk makstud artiklid, mida esitatakse näiteks ajakirjandusväljaannetes teiste uudislugude vahel. Me ei pruugi märgata, et tegemist on makstud sisuga ning kellegi huvides kirjutatud ning võtame seal olevat infot ajakirjandusliku sisuna. Näiteks võime lugeda, et uus mobiiltelefon on oma funktsionaalsusega teistest oluliselt üle. Kui me ei tea, et tegemist on makstud sisuga, võimegi arvata, et ajakirjanik tegi kõikehõlmavat uurimistööd ja see on tema tähelepanek. Ometigi oli sellise kiidulaulu tellinud mobiiltelefoni tootja ning see ei pruugi lõpuni tõele vastata.

Samasuguse mustriga toimib ka suunamudijate tegevus, kus nad vastutasuks saadud toote või makstud raha eest, soovitavad oma jälgijatele ühte või teist toodet või teenust. Selline toote kiitmine ei tähenda, et suunamudija ise oleks selle toote veendunud kasutaja ja selle headuses kindel, vaid talle on selle kiitmise eest makstud.

Eestis on olnud hetki, kus mõne veebiväljaande ühe ekraanitäie uudiste sekka pole mahtunud ühtegi päris ajakirjanduslikku uudist, vaid kõik lood on kellegi poolt makstud sisuga.

Tasulised sõnumid ajakirjanduses

Selliseid hägusate piiridega makstud sisu esitamisi leiab üha sagedamini. Eestis on tehtud katse panna ajalehe toimetuse kõrval tööle suhtekorraldusagentuur, mis oleks aidanud raha eest oma sisu meediakanalitesse saada. Üks teleuudiste saade on koostanud ja avaldanud hinnakirja tellitud sisu uudistesaates avaldamiseks.

Selline, oma sõnumite tasuline ning varjatud edastamine meediakanalites ei piirdu ainult uudiste või reklaamidega.

Tähelepanelikum vaataja võib märgata erinevaid tooteid filmides, seriaalides, aga ka telekanali hommikusaadetes. Sellised ilmumised üldjuhul ei tähenda, et tegemist oleks lihtsalt juhusliku visuaalse elemendiga, vaid tooted paigutatakse filmidesse, seriaalidesse ja saadetesse nähtavale kohale, kuna selle eest on makstud.

Selliseid paremini või halvemini varjatud tähelepanu taotlemise katseid on teisigi. Näiteks ka erinevates saadetes olevad tarbijamängud, kus osaleja võib võita head ja paremat on lisaks loositavatele toodetele täiendanud ka mängu korraldaja rahakotti.

Teksti autor: Priit Talv

Märksõnad
Tagasi üles