Tööstus, IT-sektor, haridus ja tervishoid on karjääriteel kindlad valikud

Robotitehniku kutseeksam. Foto: Aivo Kallas

Tehnilistel erialadel, sisekaitses, hariduses ja tervishoius jääb lähitulevikus töötajaid puudu, selgub OSKA tuleviku-uuringutest. See tähendab, et nende erialade lõpetajad on pikisilmi tööturule oodatud ning sobiva töökoha leidmine lihtne.

Õiguses, personalitöös, turunduses, filoloogias, avalikus halduses ja majanduses on aga lõpetajaid võrreldes tuleviku töökohtadega liiga palju ning sestap konkurents tööturul tihe.

Erialavalikut tehes tasub muude asjade kõrval ka uurida, milline tulevik ootab ees Eesti tööturgu - milliste ametite järele vajadus kasvab ja kus pigem kahaneb. Samuti tuleks vaadata, milliseid oskusi tööturul rohkem hinnatakse, et teada, millele õpingute jooksul rohkem tähelepanu pöörata või milles end täiendada.

Tulevikuerialad, kuhu tööle minna

Tuleviku töökohti ja oskusi analüüsivad OSKA uuringud näitavad, et tööstus, IKT-sektor, sotsiaaltöö, tervishoid, haridus ja siseturvalisus on elualad, kus tasub karjääri planeerida. Neis valdkondades on töötajaid liiga vähe juba praegu kui ka lähemal kümnel aastal.

Eelkõige jääb tulevikus tööturul puudu tehniliste erialade töötajaid: insenere, tehnikuid, tootmisliinide seadistajaid, operaatoreid, mehhatroonikuid, nutikate metsamasinate juhte, IKT- spetsialiste, aga ka õpetajaid, koolipsühholooge, sotsiaalpedagooge, õdesid ja hooldustöötajaid. Rõivatööstuses jääb lisaks tehnikutele puudu ka konstruktoreid ja tootearendustehnolooge. Neid erialasid ei õpita tuleviku töökohtade täitmiseks piisavalt ja töökoha leidmine on kerge.

Tööstus annab tööd 18% Eesti töötajatest ehk üle 120 000 inimesele. Tulevikuvajadusi arvestades jääb puudu lausa 2/3 inseneridest, töödejuhatajatest ja juhtidest. Tehniliste erialade lõpetajaid kutsehariduses on samuti vähem, kui neile on tööstuses tööd pakkuda. Seega tasub kindlasti kaaluda karjääri inseneri, mehhatrooniku, robootiku või mõnes teises tööstuse ametis. Heade tehniliste oskustega töötajad on tööstusettevõtetes kõrgelt hinnatud ning töökohti jagub.

Hariduses valitsev loodus- ja täppisteaduste aineõpetajate puudus on juba praegu kriitilise piirini jõudnud. Distants- ja kontaktõppe samaaegne läbi viimine on õpetajatele tööd juurde toonud ning seeläbi kasvanud ka vajadus täiendavate õpetajate järele. Koolides ja lasteaedades jääb puudu ka tugispetsialiste: logopeede, sotsiaalpedagooge ja koolipsühholooge. Abi vajavate õpilaste probleemid distantsõppel süvenevad, kasvab ka vahetu individuaalse juhendamise vajadus.

Viiruskriis suurendas ka vajadust õdede järele, keda napib tervishoius juba praegugi. Hüppeliselt kasvas vajadus nii erakorralise meditsiini kui intensiivravi õdede järele.

Õdesid oodatakse rohkem tööle ka hooldekodudesse. Arstide kõrge keskmine vanus ja sellest tulenev vajadus pensionile siirdujaid asendada suurendab vajadust uute tohtrite järele. Samuti oleks vaja juurde luua perearstide, psühhiaatrite ja erakorralise meditsiini arstide töökohti. Seega on tervishoid karjääri planeerimiseks kindel valik.

Politseinikuks, päästjaks, turvatehnikuks ja teisteks siseturvalisuse töötajateks tasub samuti õppida, sest lähiaastatel on oodata suurt töötajate asendamise vajadust. Paljud siseturvalisuse töötajad lähevad pensionile varem kui teistes ametites. Siseturvalisuse asutustesse oodatakse tööle ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, majanduse, õiguse, sotsiaaltöö, psühholoogia või teistel erialadel kõrghariduse omandanuid.

Ehitusvaldkonnas võiks julgemalt õppida väliehitusega seotud oskusi. Praegu tuntakse suurt puudust just konstruktsioonide püstitajatest, samas õpitakse liiga palju siseviimistlejaks.

Neil erialadel võib olla tulevikus raske tööd leida

OSKA uuringud näitavad, et liiga palju õpitakse personalitööd, teabe- ja dokumendihaldust, raamatupidamist kutsehariduses, raietööd, kokandust, aiandust, arhitektuuri, turundust, filoloogiat, materjalipõhist disaini (keraamika, ehtekunst jmt), kunsti, käsitööd, avalikku haldust, majandust ning õigust. See tähendab, et töökohti on neil erialadel vähem kui koolide lõpetajaid ning konkurents töökoha leidmisel või oma teenuste-toodete müümisel on suur.

Seetõttu tuleb nende erialade lõpetajatel arvestada, et tööturul tuleb olla kas iseendale tööandjaks või siis oma ametis väga hea. Näiteks personalitööd on tegemas juba väga palju häid ja parimas tööeas spetsialiste ning värskelt lõpetanuna on seetõttu raske erialasele tööle pääseda. Õiguse alal oodatakse tööturule eelkõige magistrikraadiga ning parimate teadmistega lõpetajaid, bakalaureuseõppe lõpetanuna on erialase töö leidmise võimalused piiratud.

Avaliku halduse ning ka ajakirjanduse lõpetajatel ei ole erialasele tööle kandideerimisel suurt eelist teiste kandidaatide ees. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikul läheb eelkõige vaja põhjalikke teadmisi oma töövaldkonnast, olgu selleks siis sotsiaaltöö, keskkonnahoid, ehitus vms. Lisaks sellele on mõistagi vaja ka arusaama riigi toimimise alustest, kuid üksnes avaliku halduse erialal omandatust ei piisa. Ajakirjanikuna edukaks tegutsemiseks on lisaks heale eneseväljendusoskusele vaja ka laia silmaringi ja teadmisi valdkonnast, mida kajastatakse – poliitika, majandus jne.

Samas annab mõne konkurentsitiheda eriala lõpetamine hea hüppelaua muudesse valdkondadesse, kus õpitut saab kenasti rakendada. Nii saab ka õiguse erialal omandatut kasutada väljaspool advokaadibürood või juristiametit, näiteks politseinikuna töötades. Filoloog saab oma laialdasi keele- ja kultuuriteadmisi rakendada aga diplomaatias või ekspordi edendamisel.

Tulevikus teeme nutikamat tööd

Tehnoloogia abiga saab rutiinsed ja lihtsamad tööülesanded automatiseerida, mis tähendab, et teeme tulevikus üha põnevamat, aga ka enam oskusi ja teadmisi nõudvat tööd. Näiteks masinaoperaatori asemel nõutakse nüüd terve süsteemi seadistajat ja automatiseerijat ehk oskuste poolest aste kõrgemat töötajat. Digioskusi on vaja kõigil – tulevikus ei leia naljalt töökohta, kus tehnilisi lahendusi ei ole vaja kasutada.

Ideaalsel tulevikutöötajal on süvateadmised vähemalt ühelt alalt ning oskused mõista ja omavahel siduda erinevaid teisi alasid ja nendega tegelevaid inimesi.

Ligi pooltel töötajatel Eestis peaks olema kõrg- ja kolmandikul kutseharidus. Kui kõrgharidusega 30-34aastasi on tööturul pea sama palju, kui lähitulevikus kõrgharidust eeldavaid töökohti, siis kutseharidusega töötajaid jääb ca 10% puudu.

Muutused toimuvad kiiresti ning seetõttu on meil kõigil vaja tööturul edukaks toimetulekuks end pidevalt täiendada. Oluline on oma erialaste tulevikuarengutega kursis olla ning juurde õppida. Seda tuleb teha ka noortel, kes tööellu astuvad, sest oskused vananevad aina kiiremini.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.