KOGEMUSLUGU: Õpetajaamet pane unistuste listi

Viimsi Gümnaasiumi õpilased panid kirja õpetajaametiga kaasneva. Foto: Haridusportaal / Viimsi Gümnaasium

Viimsi gümnaasiumi õpetaja Kristiine Kurema võtab kokku oma kogemuse, juhendades oma kooli gümnaasiumis valikursuse moodulit «Õpetaja kui juht».

Tahvlil on trükitähtedega kirjas ÕPETAJA, selle ümber rohelisega tegevused, mida õpetaja meeleldi teeb; punasega need, mis tuleb ära teha, aga on pigem ebameeldivad; ja sinisega üllatust pakkuvad ülesanded. Oma töökohustusi pole õpetaja ise tahvlile ritta seadnud, vaid need on sõnastanud ja kategoriseerinud Viimsi gümnaasiumi abituriendid, kes otsustasid läbida viimasel gümnaasiumiaastal moodulaine «Õpetaja kui juht».

Mure õpetajate järelkasvu pärast ajendas Viimsi gümnaasiumi meeskonda looma kolmest kursusest koosneva moodulaine, mis võiks innustada noori märkama õpetajatöö võlu, väärtust ja võimalusi ning seda, mis jääb õppija pilgule pigem varjatuks. Tegelikult on moodul, nagu ka õpetajatöö, iseenda avastamise, eluks vajalike oskuste omandamise ja teadlikult end ümbritseva maailma paremaks kujundamise teekond, nii et selle mooduli valimise eeldusena ei pea olema kindel soov saada õpetajaks.

Õpetaja on juht

Sügis, mil abituriendid alustavad viimast aastat üldhariduskoolis, on suurepärane aeg, et vaadata endasse, märgata oma tugevusi, analüüsida juba olemasolevaid oskusi. Esimene kursus algab just iseendast. Täpsemalt vaadeldakse juhirolli ja juhtimisoskuseid, sest õpetaja on tänase käsituse järgi samuti juht, töötades välja sisu, suunates protsessi, vastutades kvaliteedi eest, innustades õppijaid, luues soodsa keskkonna ning kujundades terviklikku organisatsiooni. Selle kõigega tutvumiseks täidavad õppijad esimesel kursusel Belbini testi, saades teada, kuidas teised neid näevad, milliseid omadusi neile omistatakse. Analüüsi käigus vaagitakse, kuivõrd haakub see nägemusega iseendast. Hea juhtimine ja õpetamine algab suurepärasest iseenda tundmisest ja oskusest ennast analüüsida.

Teisel perioodil luuakse seosed juhi ja õpetajatöö vahel. Õpilastele pakub pingutust tunnikava koostamine ning esimese minitunni läbiviimine kaaslaste turvalises seltskonnas. Olulisel kohal on nii õpetaja kui ka kaasõppijate tagasiside ning eneseanalüüs. Kursuse käigus õpitakse sõnastama konkreetseid õpitulemusi; valima aktiivseid meetodeid, mis aitavad õppijal omandada oodatud pädevused, teadmised; koostama hindamisvahendit ning seda tagasisidestama. Kursuse lõpuks oskavad õppijad juhtida ennast ja teisi.

Õpib see, kes on tunnis kõige aktiivsem

Kolmas kursus saadab mooduli valinud noored päris õpilaste ette. Kuigi viiruse tõttu on mõlemal kevadel tulnud praktika kursusele loovalt läheneda, said kõik tänavu seista nii gümnaasiumi kui ka alg- või põhikooli õpilaste ees. Lisaväärtusena said mooduli läbijad oskuse viia tundi läbi nii klassiruumis kui ka veebi vahendusel. Koos mooduli juhendaja ning praktika klassi õpetajaga pandi paika antava tunni sisu. Õppijad teavad juba, et kõik algab riiklikust õppekavast ja õpitulemuste sõnastamisest. Teisel kursusel loodi mahukas meetodipank, mida kolmandal kursusel täiendada ja tundi kavandades kasutada. Meie noored teavad, et peavad meetodite valikul silmas pidama moodulijuhendajate lemmikpõhimõtet «Õpib see, kes on tunnis kõige aktiivsem».

Nii koostasid viiendikud Ode juhendamisel iseendast meediatekste, millest valmis kogu klassist rääkiv ajakiri. Karl Anders mängis kolmanda klassi lastega Aliast, tõdedes, et õpilased olid oodatust nutikamad ja kiiremad, nii et ta pidi peagi pakkuma õpetajana välja, et asub ise arvaja roll, nii et lapsed mõtlevad ise sõnu välja. Britt läks aga kaheksandikega kirjanduskursust kokku võtma, lavastades õppijatega rühmatöö vormis killukesi, mis aitasid siduda aasta jooksul loetud kirjandusteoseid. Eliis andis igale õpilasele kleepsudega kohtumiskaardid, selleks et igaüks saaks ühele kellaajale kirjutada klassikaaslase nime, kellega selle aja saabudes õpetaja öeldud teemal vestelda. Sedasi käisid kõik 17 «Õpetaja kui juht» mooduli ägedat loomingulist abiturienti üle Eesti ühe klassi ees. Enamasti olid noortele praktikantidele võõrad nii kool, õpetaja kui ka klass. Mõnel korral ei teadnud viimase hetkeni, kas tund tuleb läbi viia veebis või õnnestub klassiruumi pääseda. Analüüsiringis lausus mõnigi, et kaalub nüüd tulevikus õpetajana töötamist, mõni lubas seda ka eralavalikus ühe variandina kirja panna. Oli ka üks, kes nentis: «Minust õpetajat ei saa,» aga me ju teame, kuidas sellega kipub minema.

Tekib huvi ameti vastu

Noored aduvad, et mooduli lõpuks hoomavad nad õpetajaks olemisest vaid killukest, ent pilt saab siiski nii palju selgemaks, et tekib huvi, samuti arusaam erinevatest õpetajatest, võimalikest lähenemistest – ja mis peamine – nad kogevad eduelamust, seda võlutunnet, mis eduka, vahetu ja siira tunni jooksul õpetajat valdab.

Tahvlil olevatest märksõnadest on enamik rohelised, ent punased ajendavad noori eriti küsima ja arutlema, mõneti ka õpetaja elukutse valimises kahtlema. Näiteks mõtisklevad nad, kas palk peabki väike olema ja mida teha provotseerivate noorte või emotsionaalse lapsevanemaga ning tagasisidet ootava tööde hunnikuga. Õpetajana tõden, et see punane «Ei taha, aga peab» pool on muidugi olemas, kuid siis me istume külg külje kõrval ringis, reflekteerime ja plaksutame üksteisele, noogutame ja argumenteerime ning kella vaadates ei taha kuidagi, et seier lööks meie viimast tunnis koosolemise hetke. Ja nad teavad, millest ma räägin, sest nad kogesid praktikal sama: noored silmad klassist vastu vaatamas, olgu siis kõigest vaimustunud viiendikud või natuke trotsis üheksandikud, aga selle tunni jooksul seal nendega koos olid nad just õpetajana need, kes lõid mõnusa, õppimist soosiva meeleolu, mõjusid positiivselt, olid lihtsalt olemas. Ja kes teab, võib-olla tekkis mõnel väiksel õppuril noortest praktikantidest innustatuna salasoov suureks saades õpetaja rolli proovida.

Viimsi gümnaasiumi mooduli «Õpetaja kui juht» juhendajad tänavad kõiki õpetajad ja klasse, kes võtsid sel keerulisel õppeaastal lahkelt me abituriendid vastu ja pakkusid neile õpetajaks olemise kogemuse. Aitäh teile!

Loo pealkiri on laenatud Viimsi Gümnaasiumi õpetaja Reesi Kuslapi räpiloost «Õpetajad loovad homse Eesti».

Mõtteid õppijate tagasisidest

• Õpetaja kui juht mooduli jooksul olen ma aru saanud, et õpetaja on lihtsalt inimene, kes on valinud endale vastutusrohke ameti.
   
• Üks väga oluline juhiomadus on suhtlemisoskus. Kui õpetaja ei oska või ei taha oma õpilastega suhelda, pole tal lootustki, et ta võidaks mõne oma õpilase usalduse. Samuti on väga oluline ka empaatia ja see, kuidas õpetaja erinevaid situatsioone ja probleeme lahendab, sest alati ei aita see, kui õpetaja peab häält tõstma klassi ees. Tihtipeale on abiks just see, kui suudetakse rahulikuks jääda ja proovida mõistlikult olukordi lahendada, sest on ju teada, et õpilane õpib kõige paremini siis, kui ta teab, et ta on turvalises keskkonnas.
   
• Õpetamine on väga detailne ja pealtnäha võib tunduda, et see pole ju midagi nii rasket. Lähed klassi ette, võtad õpikud ja slaidiesitluse lahti ja ongi kõik. Tegelikkuses algab õpetamise protsess õpetaja enda häälestamisest. Oluline on selgusele jõuda, milline inimene sa oled, ning millised on sinu tugevamad küljed.
   
• Õpetaja kui juht tunnis oleme arutanud mitmetel erinevatel teemadel, mis muutsid minu arvamust õpetajaameti kohta. Sain teada rohkem selle kohta, et õpetajal on mitmeid erinevaid rolle. Õpetaja on palju suuremaks eeskujuks meile, kui me seda koolipingis esialgu arvame. Samuti tähendab õpetajaamet väga palju tööd - rohkem, kui ma oleks eales arvanud.
   
• Huvitav on nüüd viimasel ajal jälgida õpetajate tunde ja vaadata, kuidas nad on otsustanud läbi viia tunni sissejuhatust, peamist tunniosa ning kokkuvõtet.