7. TEEMA: Otsingutehnikad

Postimees on kõigi Eesti gümnaasiumide jaoks ette valmistanud meediapädevuse kursuse tunnimaterjalid. Meiega koos saate - nii õpilased kui ka õpetajad, aga miks mitte ka kõik teised huvilised - läbida ühe tervikliku gümnaasiumi meediapädevuse valikkursuse. Kursus põhineb ainekaval «Inimene kaasaegses teabekeskkonnas».

13. ja 14. tund sellest kursusest on pühendatud otsingutehnikatele internetis - mis on avaandmed, mida tähendab cvs-vorming, mida andmete analüüsimisel silmas pidada?

Teemat aitab avada Postimehe eriprojektide toimetaja Aarne Seppel. Teda intervjueerib Maia Klaassen.

Otsingutehnikad

Internetis oleva info hulk on hoomamatu. Me tajume, et seal võib olla olemas iga meid huvitav infokild ja tõenäoliselt see nii ongi, iseasi on, kas me oskame selle sealt välja otsida, olgu info siis teksti, pildi, video või mõne muu faili kujul.

Neli esmast info otsimise oskust, mida igaüks peaks teadma on:

1. täppisotsingud otsingumootoritega,
2. tagurpidi pildiotsing,
3. geolokatsioon ning
4. failide metaandmete kasutamine.

Otsingumootorid nagu Google, Bing, Yandex või ka näiteks DuckDuckGo on andmete otsimisel head abimehed. Kui meil on soov leida mõne teema või märksõna kohta võimalikult palju ja ammendavat infot, peaksime proovima läbi kõik suuremad otsingumootorid, kuna need kasutavad erinevaid otsingu algoritme ning korjavad erinevalt ka infot.

Päringu täpsustamine

Esimene ja kõige olulisem info otsimise võimalus on oma päringut täpsustada dorkingu abil. Google dorkinguna teatud tehnika aitab täiendavate paremeetrite ja käskude abil otsingu tulemuste hulka oluliselt vähendada ja täpsustada. Neid käske, millega otsingumootori vasteid täpsustada on kümneid ja kümneid.

Näiteks mitme sõnaga otsingu puhul, pannes need jutumärkide vahele, otsitakse vasteid, kus on mõlemad sõnad kasutatud ning nende algne vorm säilitatud. Kui otsime mõnd populaarset märksõna, millega antakse vastuseks avalikkuses kõige tuntum vaste, kuid see pole meie otsitav, siis miinusmärgiga saame selle tulemustest välistada – näiteks otsides märksõna kallas, kuvatakse meile esimeste vastetena Kaja Kallasega seotud tulemused, kuid seades otsingusse «kallas -Kaja», saame ülejäänud kallasega seotud tulemused, milles ei domineeri enam Kaja Kallas.

Tagurpidi pildiotsing

Teine olulisem otsingutehnika on tagurpidi pildiotsing. Igal suuremal otsingumootoril (Google, Bing, Yandex) on võimalus otsida olemasolevale pildile vasteid ja leida netiavarustest varasemaid kasutuskohti. Sellega saame näiteks otsida, kas mõni sõbraks sooviv, kuid meile tundmatu inimese Facebooki konto on ikka päris või on tegemist libakontoga, mille profiilipilt on kusagil varastatud.

Tagurpidi pildiotsinguga saame otsida inimeste pilte, kohti maailmas, aga ka näiteks tuvastada erinevaid automarke ja muud põnevat. Ka selle puhul käituvad otsingumootorid erinevalt ning võimalikult täpse tulemuse saamiseks tuleks kõik läbi proovida.

Geolokatsioon

Komas info otsimise oskus on seotud asukohtadega ehk geolokatsioon. See oskus on seotud tähelepanelikkusega, tehniliste lahenduste kasutamise ning kaartide ja kaardilahenduste kasutamise oskusega.

Näiteks sotsiaalmeedia kontol olev foto, millel on näha mõni iseloomulik hoone, reklaamsilt, suunaviit või midagi muud äratuntavat, võimaldab piisava oskuse korral tuvastada koha, kus pilt on tehtud. Kui pildil on detaile rohkem, näiteks mõni plakat, reklaam või muu element, saame tõenäoliselt öelda ka pildi tegemise orienteeruva aja. Aega saame määrata näiteks ka pildil olevate varjude suuna ja pikkuse järgi. Seda kõike ainult ühte suvalise pildi abil.

Oskus vaadata falide sisse

Neljas oluline oskus on osata vaadata «failide sisse» ehk kasutada failide metainfot. Metainfo on teave, mis on failis «sees» ning kirjeldab selle olemust ja muid detaile. Näiteks Wordi failis on sees info selle looja, loomise kuupäeva, aga ka viimase muutja ning muutmise kuupäeva kohta.

Pildi failides võib olla sees pildi tegemise aeg; seade, millega pilt on tehtud ning näiteks mobiiltelefoniga tehtud pildi puhul ka asukoht, kus pilt on tehtud (juhul, kui seadme gps oli sisse lülitatud ja pildistamisel lubatud).

Teksti koostas Priit Talv