E, 5.12.2022

Poolelijäänud õpingute jätkamine annab tööturul parema positsiooni

Marge Varma
, Haridusportaali toimetaja
Poolelijäänud õpingute jätkamine annab tööturul parema positsiooni
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: www.freepik.com

Haridus- ja teadusministeeriumi teatel on ligi 95 000 Eestis elaval 20 kuni 64-aastasel täiskasvanul alg- või põhiharidus. Madalama haridustasemega inimesed on aga tööturul haavatavamad.

Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andrase projektijuhi Kertu Eensaare sõnul on esmajärjekorras vaja julgustada neid täiskasvanuid, kellel on haridustee katkenud varakult ning pooleli jäänud põhikool või gümnaasium.

Ka haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles Kuku raadio saates «Haridusmõte», et riigi ülesanne peaks olema neid motiveerida, et nad tagasi tuleksid,» ütles ta. «Aga see on keeruline, sest neil inimestel on väga valusad mälestused oma kooliajast.»

Kertu Eensaare sõnul pingutavad täiskasvanutele üldkeskharidust pakkuvad õppeasutused igati, et tuua inimesed tagasi õpinguid lõpetama ja eriala omandama.

Tema sõnul saavad õppima asuda nii vastselt koolikohustusliku ea ületanud ehk 1. oktoobriks 17-aastaseks saanud kui ka vanemad inimesed. «Vanus ega poolelijäänud klass ei ole õpingute taasalustamisel takistuseks, õppimiseks on alati õige aeg!» ütles Eensaare.

Haridus- ja teadusministeeriumi teatel katkevad õpingud mitmel erineval põhjusel, näiteks puudub kodune tugi või on õpitulemused ja -motivatsioon madalad. Kooli naasmine muude tegevuste kõrvalt võib olla keeruline, kampaania eesmärk on inimesi julgustada ja motiveerida seda otsust tegema ning järgmist sammu astuma.

Täiskasvanute gümnaasium on hea võimalus katkenud õpingute jätkamiseks

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi direktori Robert Ossipovi sõnul on täiskasvanute gümnaasium hea võimalus pooleli jäänud haritustee jätkamiseks.

«Õpilaste arv on meie koolis iga aasta olnud stabiilne ja jäänud 700 õpilase juurde. Keskmine vanus on küll 21–22 , kuid ühes klassiruumis on nii 17-aastane kui 36- või 56-aastane õpilane,» kirjeldab ta.

Gümnaasiumisse õppima asumiseks on vaja põhikooli lõputunnistust või gümnaasiumi varasemaid õpitulemusi, mis on ka vastuvõtu aluseks. «Loomulikult toimub ka vestlus õpilasega, et leida kõige parem õpitee,» selgitab Robert Ossipov. Konkurentsi selles koolis pole, vastu võetakse kõik soovijad.

Hea võimalus ühildada töö- ja pereelu

Põhjusi, miks täiskasvanute gümnaasiumi õppima tullakse, on Ossipovi sõnul erinevaid. «On andekaid noori, kelle jaoks on täiskasvanute gümnaasium annab võimaluse tegeleda oma kutsumusega ja samal ajal omandada hea gümnaasiumiharidus,» selgitab ta. „Samuti on pereinimesi, kes omandavad haridust juba koos oma lastega.»

Robert Ossipovi sõnul on peamiseks murekohaks aga järjest noorenev õpilaskond.

«Isiklikult arvan, et tänased noored gümnaasiumiõpilased on rohkem iseteadlikumad ja soovivad juba varakult tööle minna ning oma isiklikku elu elada,» selgitab ta. «Statsionaarne õpe gümnaasiumis jääbki logistiliselt keeruliseks (kooliaeg ja tööaeg). Seega mitmed noored on leidnud lahenduse ja tulnud meie kooli õppima, sest õppetöö ajad on paindlikumad. Samuti õpib meie koolis mitmeid uusimmigrante – eestlasi, kes on läinud näiteks põhikoolis välismaale ja nüüd tagasi tulnud.»

Tema sõnul on kooli õpilaskond väga mitmekesine ja igaühel on oma lugu.

Keskhariduse võib saada ka kutsekoolist

Haapsalu Kutsehariduskeskus pakub ka ainult üldkeskhariduse omandamise võimalust 2019. aasta septembrist – peale seda, kui Haapsalu Linnavolikogu lõpetas Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasiumi tegevuse ning kutsekooli tulid üle õpilased ja ka osa õpetajatest.

«Olime tollal esimene kutsekool, kus keskhariduse omandamine võimalikuks sai,» selgitab kooli direktor Ingrid Danilov. «Praegu on neid kutsekoole kolm ja uuest õppeaastast alates pisut rohkemgi. Meie juures saab lõpetada pooleli jäänud põhikooli ehk siis meil on võimalik õppida 8. ja 9. klassis ning omandada ka keskharidust.»

Tema sõnul saab keskhariduse omandada mittestatsionaarses õppes ehk õpilased ei pea koolis iga päev olema.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi on õpilase väikseim lubatud õppekoormus gümnaasiumi statsionaarses õppes 96 kursust ja mittestatsionaarses õppes 72 kursust.

Kõigile õpilastele ühtse kohustusliku õppe koormus gümnaasiumis on 63 kursust. Kursus vastab 35 ühe õppeaine raames toimuvale õppetunnile. Ka mittestatsionaarses õppinud õpilased saavad sooritada riigieksamid.

Kooli direktori Ingrid Danilovi sõnul on nende koolis hea see, et keskharidust omandavad noored saavad kohe valida ka sobiva eriala, omandada kutse ning suunduda tööle juba hariduse ja oskustega töötajana.

Haridus- ja teadusministeeriumi teatel on poolelijäänud põhi- või üldkeskhariduse omandamine täiskasvanutele tasuta ning õppimisvõimalused igati paindlikud: päevased ja õhtused õpperühmad, e-õpe ning individuaalõpe.

 Teavituskampaania «Keskharidus avardab võimalusi!»

Eelmisel nädalal kuulutasid Haridus- ja Teadusministeerium ning ETKA Andras välja kampaania, mille raames kutsutakse täiskasvanuid üles lõpetama poolelijäänud haridusteed.

Kampaania keskendub keskhariduse populariseerimisele ja tõstab teadlikkust täiskasvanute õppimisvõimaluste kohta. «Kiiresti muutuvas maailmas hakkama saamiseks tuleb elukestvalt õppida,» sõnas ministeeriumi asekantsler Robert Lippin. «Keskharidusega inimestel on edasiõppimiseks rohkem võimalusi, mis omakorda toob kaasa suurema valikuvabaduse tööturul.»

Märksõnad
Tagasi üles