/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2021/05/28/13808514t1h1a3a.jpg)
Koroonapandeemia on normaliseerinud distantsõppe, digivahendite kasutamise ja kodukontori. LHV Pank ja haridusalgatus Edumus korraldasid 28. mail veebiarutelu «Millist õpetajat on vaja aastal 2021?».
ARUTELU: Millist õpetajat on vaja aastal 2021? (2)
Eesti haridus- ja ettevõtlusvaldkonna arvamusliidrid arutlesid, millised on ootused praegusel ajal haridusmaastikule, millist õpetajat on vaja 2021. aastal ja mis võiks saada edasi sügisel seoses uute õpetajate värbamisega.
Arutelu juhtis Triin Noorkõiv, MTÜ Alustavat Õpetajat Toetava Kooli tegevjuht ning haridusidufirma Clanbeat partner.
Diskussiooni avas videotervitusena haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin, kelle sõnul on veel vara teha lõplikke järeldusi, millist õpetajat on 2021. aastal vaja.
«Loodetavasti on ühiskonnas tekkinud suurem arusaamine, et õpetaja töö on keeruline. Kõik selleks ka ei sobi ning väga hea õpetaja – kellega kõik osapooled on rahul nüüd ja ka oma kooliajale tagasi vaadates – on kuldaväärt. Samas võiks mõelda, et kodus oma laste õpetamine viib selleni, et nii mõnigi otsustab karjääripöörde kasuks ja valib õpetaja kutse,» ütles Lippin.
Sügisel avatava Tabasalu riigiümnaasiumi direktor Grete-Stina Haaristo selgitas, et koolijuhina otsib ta terviklikku meeskonda. «Õpetajat, kes on oma eriala spetsialist, aga kes õpetab õpilasi koostöös teiste õpetajatega, et tuua õpilasteni terviklik pilt läbi seoste loomise,» lausus Haaristo.
Haridusalgatuse Edumus asutaja Maria Rahamägi märkis, et juba täna on kolmandik gümnaasiumi õppekavast valikained nagu tarkvaraarendus, õiguse alused, animatsioon või globaliseeruv maailm. «Selleks, et spetsiifilist ja elulähedast haridust pakkuda, ei piisa ainult pedagoogidest, vaid on vaja kaasata spetsialiste ka teistest valdkondadest,» lisas Rahamägi.
LHV jaepanga kliendisegmendi juht Liis Lepik tõi välja, et finantskirjaoskuse edendamine on hea näide praktiliste teadmiste toomisest kooli. «Pangad on pannud kokku õppematerjalid ning teinud juba aastaid rahatarkuse jagamisel koolidega laiapindset koostööd ja olnud seeläbi õpetajatele toeks rahatarkuse sidumisel riiklikes ainekavades käsitletavate teemadega,» selgitas Lepik.
Nortali pikaaegne juhatuse liige, Püha Johannese Kooli füüsikaõpetaja Oleg Shvaikovsky tõdes, et õpetajaid on vähe ja põud aina süveneb. «Ma usun interdistsiplinaarsusesse, et kui sa paned kokku valdkonna teadmised ja elukogemuse, siis sealt sünnib midagi väga huvitavat. Mida laiem on silmaring, mida rohkem suudad paralleele tuua teiste valdkondadega,» ütles Shvaikovsky. «Täna võime rääkida interdistsiplinaarsusest, aga 12. klassi lõpueksamite testimisprotsess on üles ehitatud ühe eriala teadmistele. Kui tahame interdistsiplinaarsust tuua mängu, siis peame süsteemi hakkama vaikselt muutma. Uue saabuva ajastu nafta on andmed. See, kuidas andmetega tööd teha, saab olema koolis üks olulisi valdkondi.»
TalTechi avatud ülikooli juht ja Edumuse õpetaja Hanno Tomberg nõustus, et praegu on väga hea aeg, et proovida Eesti koolides teistsuguseid lahendusi nagu mentorgrupid või erineva vanusega õpilastest klassikooslused.