K, 5.10.2022

9. TEEMA: Inimene sotsiaalmeedias

Info ja selle kaitse
NN
9. TEEMA: Inimene sotsiaalmeedias
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Postimees on kõigi Eesti gümnaasiumide jaoks ette valmistanud meediapädevuse kursuse tunnimaterjalid. Meiega koos saate - nii õpilased kui ka õpetajad, aga miks mitte ka kõik teised huvilised - läbida ühe tervikliku gümnaasiumi meediapädevuse valikkursuse. Kursus põhineb ainekaval «Inimene kaasaegses teabekeskkonnas».

17. ja 18. tund sellest kursusest on pühendatud sotsiaalmeediale ja sellele, kuidas inimene end seal tunneb, mida silmas pidada, millised ohud meid seal varitsevad. Seda teemat aitab käsitleda psühholoog Kätlin Konstabel. Teda intervjueerib Maia Klaassen.

Inimene sotsiaalmeedias, meedias ja väljaspool meediat

Elektroonilised suhtluskeskkonnad, milles suur osa inimeste päevast möödub, tunduvad juba olevat loomulikud igapäevaelu osad. Ometigi on asi loomulikust suhtlusest kaugel ning tegemist elektroonilise ning vahendatud kommunikatsiooniga.

Vahendatud suhtlusel on aga mitmeid puudusi ja negatiivseid aspekte, mis kipuvad ununema või tähelepanu alt välja jääma.

Võltsturvatunne

Üks vahendatud suhtlusega kaasnevaid esmaseid probleeme on võltsturvatunne, millel on mitu tahku. Sotsiaalmeediaplatvormidel on näha arengut, kus üha rohkem inimesi räägivad diskussioonides kaasa. Oma arvamuse avaldamine on muutumas üha massilisemaks ning sageli, kui arutelu läheb tuliseks, öeldakse välja asju, mida vahetu suhtluse puhul üldjuhul ei tehta.

Arvamust avaldatakse oma nime ja näoga, enda kontolt ning arvatakse ekslikult, et ekraan, mille kaudu suhtlus toimub, aitab jääda rääkijal kardina taha. Ometigi see nii ei ole ning öeldud solvangud võivad hakata mõjutama ka reaalset elu ning tuua soovimatuid tagajärgi.

Kas kõik on ikka «omad»?

Teine võltsturvatunde vorm on seotud kinniste või piiratud gruppidega, kus tekib väärarusaam, et tegemist on suletud ruumiga ning kõik on «omad». Selles «omade» seltskonnas võib olla kümme tuhat liiget, mis tähendab, et tõenäoliselt kõik ei ole omad. Teisalt käsitlevad ka sotsiaalmeedia platvormid selliseid kinniseid gruppe ikkagi avaliku ruumina ja seal olevat suhtlust avaliku informatsioonina. Neis gruppides tehtud isiklikud postitused võivad tegelikkuses olla nähtavad tuhandetele silmapaaridele.

Vahendatud suhtlus on asendamas ka sotsiaalmeedias, ööpäev ringi toimuvat aktiivset elu, mis tekitab eksliku mulje, justkui oldaks sõprade ja lähedaste inimeste keskel ning ei tunta üksindustunnet. Kahjuks on uuringud näidanud, et selline seltskonna ja läheduse tunne on kerge tekkima, kuid kui ekraani välja lülitatakse, ollakse jälle üksi ning seda langust tunnetatakse rängana.

Tähelepanuvajadus

Neljas sotsiaalmeedias varitsev oht on seotud tähelepanuvajadusega, mil tuntakse vajadust teiste tähelepanu ja reaktsioonide järele. See põhineb sotsiaalmeedia keskkondade olemusse sisse loodud reaktsiooniootusel.

Sotsiaalmeedia on pannud inimesed ootama reaktsioone oma postitustele, olgu nendeks siis antud läigid või jäetud kommentaarid. Numbrist pöidlaga märgi või südame kujutise juures on saanud määrav jõud. Neid numbreid jälgitakse ja nende kasvamist oodatakse ning kui see ei juhtu piisavalt kiiresti või ei juhtu üldse, ollakse häiritud.

Sotsiaalmeediast, vahendatud suhtlusest ja moonutatud ootustest tingitud probleemidest on hakatud õnneks üha rohkem rääkima ning neile tähelepanu pöörama. Seda teevad nii noortega töötavad psühholoogid, kui ka näiteks suunamudijad ise, kes on hakanud avalikult rääkima pidevast tähelepanu taga ajamise ja selle nimel 24/7 konkureerimise varjupooltest.

Sotsiaalmeediaplatvormid on hakanud oma mõjust vaimsele tervisele ka ise järeldusi tegema. Näiteks on tekkinud arutelu, kas postituste juures peaks näitama meeldivaks märkimiste ehk laikide arvu. Seda arutelu näiteks veab Instagram.

Teksti koostas Priit Talv

Märksõnad
Tagasi üles