Aasta virtuaalset keelepraktikat – uus reaalsus keelekontaktide loomiseks
/nginx/o/2021/05/21/13794705t1hc808.png)
Postimehe haridusportaal avaldab Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni magistriõppekava I aasta üliõpilaste ülevaateartikli vene emakeelega noorte keeleõppe võimaluste parandamise kohta.
Meie haridussüsteem liigub järjest enam suunal, kus püütakse leida võimalused iga õppija toetamiseks, olenemata tema eripärast, rahvusest, kultuurilisest taustast jms. Uurime oma artiklis, kuidas aidata kaasa vene emakeelega noorte keeleõppe võimaluste parandamisele virtuaalse keelepraktika kaudu.
Statistikaameti andmetel on 2019. aasta seisuga Eesti üldhariduskoolides 39 062 õpilast, kelle emakeeleks on vene keel, neist 55% õpib vene õppekeelega koolides eesti keelt teise keelena.
Haridusvaldkonna arengukava 2021 – 2035 teise strateegilise eesmärgi juures tuuakse välja, et 2018. aastal saavutas eesti keelest erineva kodukeelega põhikooli lõpetajatest eesti keele B1 taseme 69,2%, siht 2035. aastaks on aga 95%.
Eesti keeles B1 taseme saavutavate õpilaste osakaalu suurendamiseks tuleb tagada eesti keelest erineva ema- või kodukeelega põhikoolilõpetajatele võrdväärsed võimalused eesti emakeelega noortega nii õpingutega jätkamisel kui ka toimetulekuks tööturul.
Probleem: eesti keelt õpitakse kunstlikult loodud keskkonnas
Probleem on see, et vene emakeelega noorte jaoks toimub eesti keele õpe peamiselt kunstlikult loodud keskkonnas ehk peamiselt koolitunnis, samuti puuduvad piisavad keelekontaktid, mis võimaldaksid praktiseerida keeleoskust reaalsetes olukordades. Sau-Ek, Loogma ja Vainu toovad oma 2011. aastal avaldatud hilise keelekümbluse uuringu tulemustes välja, et õpilased peavad lisaks keeleõppe koolitundidele oluliseks ka mitteformaalseid õpivõimalusi ehk keelekontakte sihtkeele kõnelejatega.
2014. aastal Tartu Ülikooli eesti keel võõrkeelena osakonna poolt läbi viidud prooviuuringu tulemused rõhutasid samuti keelekeskkonna tähtsust ning selgus, et eestikeelsete sõprade ja muude keelekontaktide puudumine pärsib õpilaste riigikeele suhtlusoskuse arengut.
Hetkel ei ole Eestis loodud vene ja eesti õppekeelega koolide vahel ka toimivat koostöömudelit, mis võimaldaks keelekontaktide tekkimist.
Mitteformaalsed keeleõppevõimalused
Mitteformaalseid keeleõppe võimalusi on mitmeid aastaid pakkunud MTÜ VeniVidiVici, mis organiseerib noortele Eesti-siseseid õpilasvahetusi – ühe võimalusena saavad koolinoored neljaks nädalaks vahetada keelekeskkonna, õppides teise õppekeelega koolis. 2020. aasta pandeemiaoludes hakati õpilasvahetuse alternatiivina organiseerima e-keelepraktikaid, mille abil saavad eeskätt vene emakeelega noored asukohast sõltumata eesti emakeelega keelesõbra.
MTÜ VeniVidiVici loodud virtuaalse keelepraktika sihtrühmaks on 7. – 12. klasside keelehuvilistest õpilased, kellele leitakse keelepraktika toimumise ajaks eakaaslasest mentor, luues noorele inimesele seeläbi võimalused suhelda 2 – 3 akadeemilist tundi nädalas eesti või vene keeles. E-keelepraktika on kõigile huvilistele tasuta ning seni on partneritena seda võimalust pakkunud 182 kooli üle Eesti. Nii on aasta jooksul 150 noorel avanenud võimalus praktiseerida eesti või vene keelt koos «keelesõbraga» loomulikus keskkonnas.
Virtuaalse keelepraktika loomise idee tekkis VeniVidiVici MTÜ juhatuse liikme Gerle Karjuse sõnul koostöös seniste koostööpartnerite Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumiga. «2020. aasta kevadel ühise arutelu käigus mõtlesime, kuidas jätkata VeniVidiVici Õpilasvahetuse tegevustega selliselt, et tegevustest oleks noortele reaalne kasu ning ei kahjustataks kuidagi kellegi tervist pandeemiaoludes. Kuivõrd olime juba varasemalt tegelenud keelepraktika võimaluste loomisega õpilasvahetuste kaudu, tekkis idee organiseerida e-keelepraktikaid, mis oleksid abiks eeskätt vene emakeelega noortele,» ütles Karjus. «E-keelepraktika formaadi loomine võttis paar nädalat aega, tegime koostööd Integratsiooni Sihtasutusega, kes on pakkunud täiskasvanud õppijatele keelepraktikaid, loonud “keelesõprade” süsteemi,» selgitas Karjus.
MTÜ VeniVidiVici andmetel on 2020. aaasta aprillist kuni 2021. aasta aprillini kokku viidud 156 keelesõbra paari, kellest 126 paari on praktiseerinud eesti keelt ja 30 paari vene keelt. «Tore on tõdeda, et eesti emakeelega noored mõistavad, kuivõrd oluline on tulevikus, nt tööturule sisenedes, ka vene keele oskus – enamus just sel põhjusel keelt praktiseerib. Kindlasti ei tasu unustada, et keelesõprade puhul on üks osapool justkui õpetaja ehk mentori rollis. Paljud mentorid on väga aktiivsed ning ei piirdu keelepraktika ajal ainult tavasuhtlusega, vaid annavad enda mentiidele koduseid ülesandeid, aitavad neid kooli kodutöödega ning selgitavad lahti eesti keele erinevaid nüansse,» tõi Karjus välja huvitavaid seikasid senisest praktikast.
Kogemused e-keelepraktikaga on iga noore jaoks erinevad
Siin on kolme noore kogemuslood.
Elvira: «Mul oli väga meeldiv oma keelesõbraga suhelda! Tänu talle muutusin avatumaks ja keele suhtes enesekindlamaks. Enda puhul märkasin üsna pea, et hakkasin oma mõtteid palju kiiremini ja väljendama. Ma ei kartnud enam eesti keeles valesti rääkida ja ma õppisin palju uusi sõnu.»
Miia: «Mul on siiralt hea meel olla eesti keele mentor ja osaleda e-keelepraktikas, sest soovin äratada keelepisikut ka teistes noortes, jagada oma teadmisi ning olla oma õpilastele teenäitajaks. Mentorina pean vajalikuks usaldust ja vastastikust mõistmist, usun, et teadmiste omandamine on võimalik vaid õpilassõbralikus keskkonnas. Hariduse-usku inimesena leian, et üheks suurimaks heateoks, mida keegi saab teha, on anda edasi tarkust ning pakkuda tuge abivajavatele õppijatele.»
Kirke: «Ausalt öeldes sain keelesõber Margilt kõike, mida vaimusilmas olin soovinud. Mark on viisakas, tähelepanelik, humoorikas, tark ning püüdlik inimene. Ta on saanud mu suurepäraseks sõbraks, kellega rääkimine on omaette teraapia. Me naerame pea iga kord ja meil on laialdased teemad, mida omavahel arutame: keskkond, ühiskond, universum, sõnade teke jne. Mu vene keel on arenenud tasemele, et julgen vene keele tundides rohkem sõna võtta ning ma ei karda suhelda vene keeles. Samuti olen saanud sõbra, kes mind vajadusel aitab. Minu uueks väikeseks hobiks on saanud venekeelsete luuletuste tõlkimine, mida teen teiste vene keelt oskavate sõprade abil. Samuti olen hakanud hindama eesti keelt. Pärast poolt tundi vene keeles rääkimist, st ränka vaimset higistamist, on eesti keeles kõnelemine puhas nauding.»
Millised muljed on tekkinud koolidel, kes on virtuaalse keelepraktikaga kokku puutunud vähemal või rohkemal määral?
Küsisime arvamust Lasnamäe Vene Gümnaasiumi eesti keele õpetajalt Maria Roganovalt, kelle õpilased on aktiivselt osa võtnud nii MTÜ VeniVidiVici õpilasvahetustest kui ka e-keelepraktikatest.
«Meie kool osaleb MTÜ VeniVidiVici projektis juba päris mitu aastat ja selle aja jooksul on üle 30 õpilase meie koolist jõudnud olla vahetusõpilase rollis teistes Eestimaa koolides. Alates eelmise aasta kevadest pakub MTÜ VeniVidiVici uudset asja - e-keelepraktikat. Rõõm oli suur, kui sain teada, et mõned meie kooli õpilased said sellest osa võtta,» rääkis ta. «Mina eesti keele õpetajana leian, et see on suurepärane võimalus keele õppimiseks, silmaringi laiendamiseks ja uute sõprade leidmiseks. Kindlasti eeldab see mingil määral eneseületamist, sest iga algus on raske. Paljud õpilased algetapil jagasid minuga muret, et tunnevad ebakindlust ja muretsevad – kas saavad hakkama, kas keelementor sobib neile, kas nemad keelementiidena on piisavalt arukad, kas nad saavad siit pigem positiivset kogemust jne. Mul on väga hea meel, et õpilastele pakutakse selliseid toredaid võimalusi eesti keelt õppida ja harjutada. Väga tähtis on see, et keelepraktika toimub väljaspool keeletundi ning õpilased ei tunne nii suurt hirmu eksimise ees.»
Vaja on mudelit eesti ja vene õppekeelega koolide koostöö jaoks
VeniVidiVici MTÜ pakutav e-keelepraktika on andnud võimaluse keele praktiseerimiseks paljudele noortele. Tuginedes teadusuuringutele ning senisele kogemusele toob Karjus välja mõtteid tuleviku osas: «Olen magistriõpingute raames võtnud eesmärgiks koostöös keeleõpetajatega luua ning katsetada koostöömudelit, mille abil on eesti ja vene õppekeelega koolidel võimalik eeskätt eesti keele õppe osas koostööd teha. Paljudel Eestis elavatel vene emakeelt kõnelevatel noortel ei ole võimalik väljaspool koolikeskkonda eesti keelt praktiseerida, puuduvad võimalused eesti keele kontaktide loomiseks. Soovin luua sellise võimaluse koolitunni raames, kas või virtuaalselt.”
VeniVidiVici MTÜ poolt esialgu pandeemiaoludes toimetulekuks loodud e-keelepraktika loob asukohast sõltumata võimaluse keelekontaktide loomiseks, et koolitunnis saadavaid teoreetilisi teadmisi igapäevases suhtluses rakendada.