Riigigümnaasiumide rajaja: Saame kujundada põlvkonna, kes soovib saada õpetajaks

Ülle Matsin Foto: Marko Saarm

Haridus- ja teadusministeeriumi riigigümnaasiumide rajamise koordinaator Ülle Matsin ütles Kuku raadio saates «Haridusmõte», et riigigümnaasiumid saavad ise kujundada sellise põlvkonna, kes tahab minna õpetajaks õppima.

«Soov õpetajaks õppida sünnib inimeses noores täiskasvanueas,» selgitas ta. «See soov on seotud isikliku õpikogemusega ning riigigümnaasiumid pakuvad sellist kogemust, et sünnib soov õppida õpetajaks». 

Ülle Matsin kinnitas, et on oma juhitava Viljandi Gümnaasiumi näitel juba ka näinud, kuidas oma vilistlased tulevad kooli õpetajatena tagasi.

Saates osalenud Viimsi abivallavanem Marju Aolaid tõi näiteks, et Viimsi Gümnaasiumis on õppekavas võimalik valida eraldi ainemoodul õpetaja kutsega tutvumiseks. «Valida saab kolm kursust moodulist «Õpetaja kui juht»», selgitas ta. «Noorel on nii võimalik tutvuda õpetajatöö erinevate tahkudega, saada tööga tuttavaks ja katsetada.» Marju Aolaidi sõnul on see moodul iga aastaga populaarsemaks muutunud.

Saatekülalised leidsid, et riigigümnaasiumide õppekavade häid praktikaid võiksid ka teised koolid üle võtta. «Õppekava on avalik dokument,» ütles Ülle Matsin. «Kõik mõtted, mis tekivad kelleltki inspiratsiooni saades, on teretulnud. Kindlasti soovitan vastava riigigümnaasiumi juhiga ühendust võtta ja idee kasutusele võtta – sellest sünnib kindlasti järgmine väga hea idee!»

Samas kinnitas Ülle Matsin, et nii nagu iga teinegi kool Eestis, tuleb ka riigigümnaasiumidel näha vaeva sobivate õpetajate leidmisega. Tema sõnul on praegu tehtud palju jõupingutusi, et pedagoogika vastu huvi tundvad inimesed saavad soovi korral  teha lihtsa vaevaga karjääripöörde. 

Samuti võimaldavad riigigümnaasiumid tema sõnul moodustada väga nõudlikul tasemel akadeemiliste huvidega õppijate rühmi. «Sellise võimaluse olemasolu on kindlasti õpetaja jaoks oluline, sest on professionaalselt hea väljakutse!» ütles Matsin.