K, 8.02.2023

6. TEEMA: Faktikontroll

Andmed, faktid ja nende kontrollimine
6. TEEMA: Faktikontroll
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Postimees on kõigi Eesti gümnaasiumide jaoks ette valmistanud meediapädevuse kursuse tunnimaterjalid. Meiega koos saate - nii õpilased kui ka õpetajad, aga miks mitte ka kõik teised huvilised - läbida ühe tervikliku gümnaasiumi meediapädevuse valikkursuse. Kursus põhineb ainekaval «Inimene kaasaegses teabekeskkonnas».

11. ja 12. tund sellest kursusest on pühendatud faktikontrollile - miks me peame kontrollima, kust info pärineb? Seda teemat aitab käsitleda Kuku raadio peatoimetaja Ainar Ruussaar. Teda intervjueerib meediapädevuse ainekava autor Priit Talv.

Faktikontroll

Faktide kontrollimine on olnud ajakirjaniku töö esimene ja kõige olulisem osa, et saada aru, kas info vastab tõele ning on korrektne. Ajakirjanike poolt loodud sisu lugedes oleme saanud olla enamvähem kindlad, et see info vastab tõele ning on eelnevalt kontrollitud.

Täna, kus meil kõigil on võimalik luua ja levitada sisu ning tekitada ajakirjandusväljaande sarnaseid uudistelehti, ei saa me enam igasse kanalisse ja seal olevasse uudisesse suhtuda kui kontrollitud ajakirjanduslikku sisusse. Üha rohkem info luuaks ajakirjandusega mitteseotud inimeste poolt ning ka nende oskused ja tahtmine edastatavat infot eelnevalt kontrollida on kahtluse all.

Võimalust luua erinevaid uudisteportaalidega sarnaselt väljanägevaid lehti või ka blogisid, kasutatakse üha sagedamini, olgu loojateks siis üksikisikud, mõne konkreetse teema tõttu koondunud seltskond või ka poliitilised kooslused.

Olukorras, kus me täpselt ei tea, kes ja kuidas on tundmatus allikas avaldatud uudise kokku pannud ja kas seal esitatav info on kontrollitud või tahetakse meid näiteks teadlikult eksitada, paneb faktide kontrollimise vajaduse tavalisele lugejale.

Me ei pruugi olla tundmatute uudistelehtede lugejad, kuid elades igapäevaselt suurt osa oma elust sotsiaalmeedias, võivad sellistest kanalitest pärit lood jõuda ka meieni ning kui tegemist on paeluva või skandaalse teemaga, mida tahaks ka teistega jagada, peamegi eelnevalt veenduma, kas see info on õige.

Meieni jõudnud artikli tõesuse kontrollimiseks on välja kujunenud lihtne mudel, mida järgides saame kinnituse info korrektsuse kohta või leiame seda läbi tehes, et tegemist on valeinfoga ning seda edasi ei jaga.

  • Esimese asjana tasub alati vaadata, millisest kanalist on see uudis pärit. Üldjuhul on uudistelehtedel või blogides avaldatud, kes seda lehte haldavad ning on võimalik tuvastada nende motiivid sellise info avaldamiseks. Samas on mitmeid uudisteportaalide moodi väljanägevaid lehti, mis on täiesti anonüümsed ning sealt ei saa ka põhjalikuma otsimise tulemusena teada, kes seda haldab ning miks selline leht tehtud on.
     
  • Teise asjana püüa leida loo autor. Vaata, kes on selle loo kirjutanud ning püüa teada saada tema taust. Vaata, kas ta on „päris“ inimene või kellegi varikonto ning jällegi püüa tuvastada, miks ta selle loo kirjutas ja avaldas.
     
  • Alati tasub vaadata ka loo avaldamise aega. Sotsiaalmeedias ei pane enamus inimesi tähelegi, et jagatud artikkel on kirjutatud 15 aastat tagasi ning ei ole tänaseks enam asjakohane.
     
  • Kui artikli sisu on põnev, oluline või skandaalne, tasuks kindlasti otsida, kas sellist infot on ka mõni teine väljaanne avaldanud. Kui seda on teinud ka mõni pika ajalooga meediaväljaanne, võib seda tõenäoliselt usaldada.
     
  • Alati võib ka mõnelt teemaga paremini kursis olevalt inimeselt nõu küsida, mida tema sellise sisu kohta arvab.

Faktikontroll kui meediaväljaande tegevusharu

Meediaväljaannete jaoks on saanud faktikontrollist eraldi rubriik ja tegevusharu. Toimetuses olevat info kontrollimise oskust ja teadmisi kasutatakse suuremat üldsust kõnetavate ja sealt levivate infokildude kontrollimiseks. Näiteks kontrollitakse sotsiaalmeedias levivaid ning inimesi kõnetavaid lugusid. Nende õigust kontrollitakse ning info selle tõele vastavuse või valeks osutumise kohta avaldatakse oma portaalis.

Selliselt tehtav faktikontroll peab aga olema ühetaoline ning vastama kindlatele nõuetele, et seda saaks neutraalseks pidada. Suur osa meediamajade juures tegutsevatest faktikontrollijatest on liitunud 2015. aastal Poynteri Instituudi juures käivitunud Rahvusvahelise Faktikontrolli Võrgustikuga (IFCN). Sellest on kujunenud välja juhtiv faktikontrollijaid globaalselt koondav ettevõtmine.

Kõik selle võrgustiku liikmed jälgivad oma tegevuses viite põhimõtet: pühendumine erapooletusele ja õiglusele; pühendumine allikate läbipaistvusele; pühendumine rahastamise ja korralduslikule läbipaistvusele; pühendumine metoodikate läbipaistvusele ning pühendumine avatud ja ausale faktide parandamisele.

Teksti autor: Priit Talv

Märksõnad
Tagasi üles