Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Ametniku hinnang: nõrgemate õpilaste koolisüsteemis hoidmine kujuneb tõsiseks väljakutseks

Eesti keele riigieksam on 19. aprillil. FOTO: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Haridus- ja Noorteameti analüütiku Einar Rulli sõnul kujuneb praeguses koroonasituatsioonis nõrgemate õpilaste koolisüsteemis hoidmine tõsiseks väljakutseks. Tema sõnul ei ole tavaliselt eriti probleeme tugevamate õpilastega, kes saavad igas olukorras ka omal käel suurepäraselt või isegi paremini hakkama.

Eelmisel nädalal alustas Kuku raadios uus saatesari «Haridusmõte», mille avakülalised Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste ja Eesti Õpilasesinduste Liidu juht Kristin Pintson arutlesid õpilastele antava tagasiside üle. Haridusportaal küsis saates esitatud mõttekäikudele kommentaari Haridus- ja Noorteametilt. Küsimustele vastasid analüütik Einar Rull ja hindamise arendusbüroo juhataja Aivar Ots.

Kuidas kommenteerite Margus Pedaste saates väljapakutud visiooni, et õpilastele antav tagasiside ei piirdu pelgalt hindega vaid kirjeldusega, millisel tasemel õpilased on ning mis omakorda viiks õpilased ühiselt probleemide lahendamiseni – grupis liidetakse kõigi tugevused tervikuks. Kas sellise visiooni rakendumine võiks Eesti koolides kõne alla tulla? Mis on selle visiooni rakendamise takistused?

Aivar Ots: Riiklike testide puhul saame alati mõelda, miks neid tehakse. Ülesandeid on mitu. Taseme- ja eksamitööd on seotud õpilaskonna õpitulemuste seirega haridussüsteemis, hariduse omandamise tõendamise ja kooli lõpetamisega. Riigieksamite tulemusi kasutatakse uute üliõpilaste valikul. Samas on testimiste siht alati toetada hinnatava õppimist.

Aivar Ots: Jah, madalam ja kõrgem hinne või punktisumma osutavad üldiselt kuhu õppimise tulemusel on jõutud. Aga selline ühe numbri vormis info jääb tihtilugu liiga ebamääraseks, et õpilane või õpetaja saaks otsustada, mida järgmiseks tuleks ette võtta – millise õpivajadusega tuleks tegeleda.

3

Siin tuleb Margus Pedastega nõustuda, et hindamise tulemused võiks enam avada, mida õpilane on juba omandanud ja millega tasub edasi töötada ning seda saab teha kirjeldavas vormis, mis peab olema esitatud õpilasele arusaadavas vormis. Viimastel aastatel Haridus- ja Noorteametis (endises SA Innoves) toimuv uute tasemetööde välja töötamine on sellise eesmärgi ka võtnud. Hindamise järel saab õpilane tagasiside, testiga mõõdetud teemadel – toob välja, mida õpilane juba oskab ja mida mitte. Sihiks on toetada õpilasel täpsema õpivajaduse teadvustamist.

Riiklike testide puhul on muidugi mitmed piirangud, kui mitmekesiselt ja detailselt õppimise vajadusi saab veel hindamise alusel kindalt või usaldusväärselt välja tuua, aga võimalikus ulatuses seda tehakse. See täiendab, aga ei asenda nt õpetaja igapäevast tööd õpilasega, tema edasijõudmise jälgimist ja tagasisidestamist.

Kas grupitööd võimaldavad kõigil õpilastel võrdsel määral oma potentsiaali avada? Milline võiks Eesti koolis olla grupitööde osakaal? Mida tuleb tähele panna, kui hinnatakse grupitöid?

Einar Rull: Teismelise eas on eakaaslaste mõju õpilase arengule isegi suurem kui õpetaja või vanemate mõju. Kõike filtreeritakse läbi eakaaslaste arvamuse prisma ning selle mehhanismi arvestamata jätmine oleks kahtlemata kergekäeline samm.

3

Aivar Ots: Grupitöö meetodi kasutamise asjakohasus ja tõhusus sõltuvad, mis eesmärgil ja täpsemalt kuidas neid kasutatakse. Grupitöid saab organiseerida viisil, et iga osaleja saaks panustada ja oma ülesandest lähtudes sihipäraselt õppida. Kas kõik saavad samas oma potentsiaali võrdsel määral avada? Tingimata ei saa – see sõltub jällegi õpetamise asjatundlikkusest erinevate õpilaste puhul.

Koostöise õppimise vorme on hästi palju, sageli võib olla pedagoogiliseks taotluseks mitte ainult teatud ülesandega hakkama saamine, mõne asja ära õppimine või harjutamine, vaid oskuste kujunemine teistega koostööd tehes eesmärke saavutada, suhelda. Vaadates meie õppekavades tooduid sihte ja eesmärke õpilase arengu toetamiseks, siis kindlasti on grupitööde kasutamisel näha oma rolli. Täpset osakaalu ei oska öelda, tähtis on meetodite targu ja vastavalt eesmärkidele kasutamine.

Einar Rull: Ka reaalses elus peab igaüks oskama üleskerkivaid probleeme ikka koos teistega lahendada, mitte aga vaid oma tõenduspõhiselt sobivatel õpiteedel ukerdama. Või siis peab tehisintellekt kuidagi oskama tekitada teiste õpilaste juuresoleku tunde, mis mõjub innustavalt ja aktiviseerib. Teismelise eas on eakaaslaste mõju õpilase arengule isegi suurem kui õpetaja või vanemate mõju. Kõike filtreeritakse läbi eakaaslaste arvamuse prisma ning selle mehhanismi arvestamata jätmine oleks kahtlemata kergekäeline samm.

Millised on Hariduse- ja Noorteameti vaatest hindamise ja tagasisidestamise ning testide tegemisega seotud suurimad väljakutsed praegu Eesti koolisüsteemis?

Einar Rull: Oma erakordse usinusega kompenseerida meie väiksuse mõju. Meil on soovist ikka eesti keeles toimetada kõik suhteliselt kallim ja liigub edasi veidi aeglasemalt. Kuid me saame hakkama.

Eks hetkel ja lähemas tulevikus on suurimaks väljakutseks ikka koroona. Vähemalt üleriigiliste testimiste puhul. Kui varem oli pudelikaelaks kesksete serverite võimsus korraga suuremal hulgal õpilastel korraga toimetada lasta, siis nüüd, ka kodunt testide tegemisel, tuleb kasutada uusi tehnoloogilisi lahendusi, et kõik õpilased oleksid võrdsetes tingimustes. See tähendab, et kas lubada kõigile kõrvaliste materjalide kasutamist või siis seda usaldusväärselt piirata. Sellele on nii meil kui ka laias maailmas isegi juba lahendusi olemas. Kummaliselt mõjub materjalide lubamine kõige negatiivsemalt just nõrgematele õpilastele, kes tavaliselt oskavadki ära vastata ainult kõige lihtsamatele küsimustele. Neid ei saa aga avatud materjalide kasutamisel otseselt küsida.

Einar Rull: Testide ära jätmisel on mõju nõrgematele õpilastele ka selle tõttu, et nad ei ole siis  õigel ajal, kui olukorda saaks veel päästa, motiveeritud tõsiste sammude ette võtmiseks oma teadmiste lünkade likvideerimiseks.

3

Muidugi me saame neile oludele viidates lõputunnistused ilma korraliku testimiseta kätte anda, kuid kunagi hiljem nad peavad oma lüngad ikkagi likvideerima. Vastasel juhul on nende tulevikuvalikute võimalused piiratud mitte paberite, vaid teadmiste puudumise tõttu. Õpilaste jaoks on väga tülikas viibida tunnis või loengus, kus ta millestki aru ei saa ning väljalangemise tõenäosus on siis ikka väga suur.

Kui toimuvad testid ja eksamid, siis eksamitööd peaksid olema hästi eeltestitud. Koroonatingimustes on keerulisem korraldada eeltestimist. Teeme, mis suudame, ja üritame tõrgete puhul operatiivselt ja kõigi osapoolte suhtes õiglaselt reageerida.

Tugevamad õpetajad saavad ka koroona ajal üsna hästi hakkama isegi nõrgemate õpilastega, sest oskavad edukalt keskenduda õppimises õrnadele kohtadele. Nõrgematel õpetajatel veel puudub nende kohtade äratundmises piisav kogemus ning meie pakutavad tagasisidevahendid, eriti diagnostilised testid, peaksid mingil määral olukorda leevendama vähemalt selles vallas, kus need on olemas.

Tavaliselt ei ole eriti probleeme tugevamate õpilastega, kes saavad igas olukorras ka omal käel suurepäraselt või isegi paremini hakkama. Nõrgemate õpilaste koolisüsteemis hoidmine kujuneb tõsiseks väljakutseks.

Iga kolmapäeva õhtul kell 20 on Kuku raadio eetris uus haridussaade «Haridusmõte». Esimeses saates rääkisid Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste, Eesti Õpilasesinduste Liidu juht Kristin Pintson ja Viimsi Kooli direktor Peeter Sipelgas hindamise eesmärkidest ja arengutest. Saatesarja juhivad Kristel Rillo ja Indrek Ojamets.

Postimehe haridusportaal jätkab saates tõstatatud teemade käsitlemist.

Tagasi üles
Back