Einar Rull: Testide ära jätmisel on mõju nõrgematele õpilastele ka selle tõttu, et nad ei ole siis õigel ajal, kui olukorda saaks veel päästa, motiveeritud tõsiste sammude ette võtmiseks oma teadmiste lünkade likvideerimiseks.
Muidugi me saame neile oludele viidates lõputunnistused ilma korraliku testimiseta kätte anda, kuid kunagi hiljem nad peavad oma lüngad ikkagi likvideerima. Vastasel juhul on nende tulevikuvalikute võimalused piiratud mitte paberite, vaid teadmiste puudumise tõttu. Õpilaste jaoks on väga tülikas viibida tunnis või loengus, kus ta millestki aru ei saa ning väljalangemise tõenäosus on siis ikka väga suur.
Kui toimuvad testid ja eksamid, siis eksamitööd peaksid olema hästi eeltestitud. Koroonatingimustes on keerulisem korraldada eeltestimist. Teeme, mis suudame, ja üritame tõrgete puhul operatiivselt ja kõigi osapoolte suhtes õiglaselt reageerida.
Tugevamad õpetajad saavad ka koroona ajal üsna hästi hakkama isegi nõrgemate õpilastega, sest oskavad edukalt keskenduda õppimises õrnadele kohtadele. Nõrgematel õpetajatel veel puudub nende kohtade äratundmises piisav kogemus ning meie pakutavad tagasisidevahendid, eriti diagnostilised testid, peaksid mingil määral olukorda leevendama vähemalt selles vallas, kus need on olemas.
Tavaliselt ei ole eriti probleeme tugevamate õpilastega, kes saavad igas olukorras ka omal käel suurepäraselt või isegi paremini hakkama. Nõrgemate õpilaste koolisüsteemis hoidmine kujuneb tõsiseks väljakutseks.
Iga kolmapäeva õhtul kell 20 on Kuku raadio eetris uus haridussaade «Haridusmõte». Esimeses saates rääkisid Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste, Eesti Õpilasesinduste Liidu juht Kristin Pintson ja Viimsi Kooli direktor Peeter Sipelgas hindamise eesmärkidest ja arengutest. Saatesarja juhivad Kristel Rillo ja Indrek Ojamets.
Postimehe haridusportaal jätkab saates tõstatatud teemade käsitlemist.