Toomas Trapido: Paljudel juhtudel on hinded saatanast

Toomas Trapido Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Gaia Kooli ja Tallinna waldorfkooli loodusainete õpetaja Toomas Trapido sõnul teeb üksiku numbrina esitatud tagasiside õpilasele rohkem kahju kui kasu.

Postimehe haridusportaalile antud intervjuus selgitas Trapido, et numbriline hindamine on õigustatud ainult juhul, kui tegemist on üleriigilise standardiseeritud eksamiga, mille eesmärk on selgitada, kas õpilane oskab mõnda ülesannet lahendada või mitte. Ka siis peaks tema sõnul hindama pigem 100 punkti skaalas.

Muul juhul peab Trapido oluliseks, et õpilane saaks oma tööle põhjalikumat tagasisidet, mille põhjal ta saab teha järeldusi oma tugevate külgede ja edasiste tegevuste kohta.

Kuku raadio «Haridusmõtte» saates rääkis Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste, et rohkem peaks olema grupitöö hindamist ja vähem individuaalset hindamist. «See on minu tulevikuunistus – vähem individuaalhindamist ja rohkem grupitöö hindamist – me oleme grupis tõhusamad,» ütles Pedaste.

Toomas Trapido on sellega nõus: «Olen grupitöid tehas kasutanud meetodit, kus õpilased saavad üksteisele peegeldada, mida nad grupitööd tehes märkasid, tuues välja just grupikaaslaste tugevused ning jagades üksteisele tunnustust.» Tema sõnul on kaasõpilaste tagasiside väga oluline, sest õpetaja ei suuda kunagi märgata kõike, mis grupis toimub. «Õpetaja näeb grupitöö tulemust ning saab anda tagasisidet tulemusele ning sellele, mida võiks järgmine kord paremini teha,» selgitas Trapido.

Grupitööd põhiliseks hindamise viisiks?

Toomas Trapido sõnul on seni grupitööde kujundava hindamise vähese leviku põhjuseks hirm. «Kõige suurem takistus on hirm – seda mitmel tasandil,» rääkis ta. «Õpetajad kardavad, et lapsed jäävad nende süül lolliks, lapsevanemad kardavad, et nad ei saa enam aru, kuidas lapsel tegelikult koolis läheb, kui pole ühte konkreetset hinnet, ning koolisüsteem vajab omakorda numbreid, et end kas või rahvusvaheliselt teistega võrrelda.»

Samas on Trapido sõnul kõik õpilased erinevate võimetega erinevad isiksused, kelle tugevused väljenduvad erinevates valdkondades. Seetõttu on tema sõnul oluline õppekavas defineerida miinimum, millele saab edasise juba sõltuvalt õpilase huvidest üles ehitada. «Minu hinnangul on praegu õppekavade miinimum liiga kõrgel,» ütles Trapido. «On ebarealistlik, et kirjeldatud õpiväljundite saavutamist suudetakse kõigi õpilaste puhul võrdsel tasemel rakendada – sealt tuleb järele anda.»

Oluline on usaldus

Kui õppekava esitab teadmiste ja oskuste miinimumi, saab grupitöödega arendada iga õpilase tugevusi. «Miinimumist ülespoole jääva osa saab luua koolis üheskoos, ja isegi kodudega koostöös,» selgitas Toomas Trapido. «Läbiv teema on siin usaldus – usaldus ka laiemalt. Noor inimene õpib nii või teisiti, seda ei saa pidurdada, küsimus on mida, kus ja kellelt. Koolil tuleb seda õppimise soovi ja õpilase uudishimu usaldada ning luua vastav koostööd soodustav keskkond.»

Trapido sõnul tuleb koolis teha täiesti erineva loomuga grupitööde tsükleid, et õpilane saaks võimalikult palju erinevaid grupi- ja praktilise töö kogemusi. «See võimaldab saada erinevatest valdkondadest aimu – nii on õpilasel võimalik ka aru saada, mis talle sobib ja mis kohe üldse mitte,» selgitas Trapido. «See on edasiste valikute tegemiseks väga oluline arusaam!»

Sel nädala alustas Kuku raadio uue saatesarjaga «Haridusmõte», mis on eetris igal kolmapäeval kell 20. Esimese saate teemaks oli õpilaste testimine ja hindamine. Postimehe haridusportaal jätkab saates tõstatatud teemade käsitlemist.