R, 30.09.2022

1. TEEMA: Kõige alus on kommunikatsioon!

Postimees
1. TEEMA: Kõige alus on kommunikatsioon!
Facebook Messenger LinkedIn Twitter

Postimees on kõigi Eesti gümnaasiumide jaoks ette valmistanud meediapädevuse kursuse tunnimaterjalid. Meiega koos saate - nii õpilased kui ka õpetajad, aga miks mitte ka kõik teised huvilised - läbida ühe tervikliku gümnaasiumi meediapädevuse valikkursuse. Kursus põhineb ainekaval "Inimene kaasaegses teabekeskkonnas".

Esimesed kaks tundi sellest kursusest on pühendatud kommunikatsioonile. Seda teemat aitab käsitleda Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar. Teda intervjueerib Maia Klaassen.

Kõige alus on kommunikatsioon!

Võib täiest julgelt väita, et suhtlemine ehk kommunikatsioon on igapäevaelu vältimatu osa. Ilma selleta ei kujutaks me oma elu toimimist ette. Kommunikatsioon toimub nii seadmete, loomade kui ka inimeste vahel.

See paneb liikuma info, suunab meie mõtteid ja tegusid, muudab suhtumist meisse ja paneb teised meid aitama või vastu töötama. Kommunikatsioon on kõikjal.

Ei möödu minutitki, kui keegi või miski meile midagi öelda ei püüaks. Kuid kas me paneme seda tähele ja mõtleme sellele? Kas me peame kommunikatsiooniks liiklusmärki, kirja pakendil, vilkuvat foorituld või fotot ajalehes? Ometigi on see kõik kommunikatsioon, mille olemust antud peatükk siin soovibki avada.

Tunni teemad:

  • Mis on kommunikatsioon ja kuidas see toimub?
  • Millised on tänased kommunikatsioonikanalid ning mille poolest nad üksteisest erinevad? 
  • Millised on erinevad kommunikatsioonivormid? 
  • Kuidas on kommunikatsiooni võimalused ajaga muutunud? 
  • Millest koosneb kommunikatsioonimudel ja mis võivad takistada eduka kommunikatsiooni toimumist?
  • Kuidas kujuneb sõnum ning milliste vahenditega õnnestub seda paremini edasi anda? 
  • Kuidas pildi- ja videokeel on kasvatanud viimaste aastatega oma populaarsust? 
  • Miks meie sõnumist sageli valesti aru saadakse? Miks sama sisu mõistetakse teksti lugedes ühtmoodi ja kõne kuulates teisiti?

Kommunikatsiooni ehk suhtluseta ei kujutaks me oma elu ette. Mõned on selles edukamad ning mõnel tuleb see välja pisut tagasihoidlikumalt. See on ülimalt tähtis osa meie oskustest, kuid kas teame piisavalt hästi, mis kommunikatsioon on ja kuidas see toimib?

Kõige kergem on kommunikatsiooni edukat toimimist seletada mõne lihtsama kommunikatsioonimudeli põhjal, mis keskendub sõnumile, selle saatjale ja vastuvõtjale ning sõnumi kodeerimisele saatja poolt ning dekodeerimisele vastuvõtja poolt.

Kommunikatsiooni eesmärk laiemalt on alati mingi mõju saavutamine ehk me räägime teadvustatud kommunikatsioonist, mille eesmärgiks on enese arusaadavaks tegemine ja teatud eesmärgi saavutamine ning esimene on alati vältimatuks eeltingimuseks teisele.

Kogu kommunikatsiooniprotsessi ebaõnnestumiseks piisab ühest elemendist, mis ebaõnnestub.

Sõnumi saatja kui ka sõnumi vastuvõtja peavad kasutama sama märgisüsteemi, et saatja oskaks oma sõnumi pakendada selliselt, et vastuvõtja sellest aru saaks. Näiteks kiirusepiirangu liiklusmärgist on vähe kasu inimesele, kes numbreid ei tunne.

Teiseks peab olema sobiv sõnumiedastust toetav keskkond või vahendatud kommunikatsiooni puhul kanal, mis võimaldaks edastada sõnumit ilma takistusteta. Näiteks kui telefonil pole korralikku levi, ei pruugi sõnum jõuda vastuvõtjani puhtalt tehniliste probleemide tõttu.

Kolmandaks peab sõnumi saatja oskama sõnumit koostada selliselt, et sõnumi saaja seda mõistaks. Siin võivad takistuseks saada nii erinevad haridustasemed, erinev keel, aga ka mõistetest erinev arusaamine.

Neljandaks nõuab sõnumist arusaamine selle saajalt, et mõistetaks ka sõnumist olevat mõtet, mitte ei saada ainult aru seal olevatest sõnadest.

Kommunikatsioon saab olla nii vahendatud kui ka vahetu ehk suhtlus saab toimuda nii silmas silma, kui ka mõne tehnilise kanali kaudu. Vahendatud suhtluse puhul tuleb alati arvestada vahendajast tingitud takistuste või piirangutega.

Kommunikatsioon saab olla nii ühepoole kui ka kahepoolne. Ühepoolne kommunikatsioon ei võimalda saatjal saada ja vastuvõtjal anda tagasisidet. Kahepoolse kommunikatsiooni puhul on vastuvõtjal anda ning sõnumi saatjal vastu võtta tagasisidet.

Mõistmaks kogu kommunikatsiooniprotsessi on asjakohane küsida:

  • kes kellega kommunikeerub kellega?
  • miks kommunikeerutakse?
  • kuidas kommunikatsioon toimub?
  • mis on kommunikatsiooni sisu?
  • milline on kommunikatsiooni tulemus?

Loading...

Lisalugemist

  1. Sõna “kommunikatsioon” tuleneb ladinakeelsest sõnast communis, mida võiks tõlkida “ühine, üldine”. See mõiste tuletab meelde, et  on vaja jõuda mingile ühistasandile, et kommunikatsioon saaks toimuda. Kommunikatsiooni kohta rohkem: http://hingehoid.weebly.com/kommunikatsiooni-alused.html
     
  2. Ragne Kõuts-Klemm ja Külliki Korts kommunikatsiooniteooriast
     
  3. Roman Jakobsoni kommunikatsioonimudeli eesmärk on kirjeldada inimestevahelist suhtlust. Mudel koosneb kuuest osast ja igale osale vastab üks keelefunktsioon. Need kuus funktsiooni on vajalikud verbaalse kommunikatsiooni efektiivseks toimimiseks.
Märksõnad
Tagasi üles