/nginx/o/2020/10/05/13391601t1h72e6.jpg)
Tänasest hakkab Postimehe haridusportaalis ilmuma alustava õpetaja päevik, mille autoriteks on Noored Kooli programmi 14. lennu osalejad Aleksei Jašin ja Kärt Lehis. Noored Kooli koolitusjuht Joosep Norma selgitab, miks sellist programmi tehakse ja mis ettevalmistust saavad selle osalejad kahe aasta vältel.
Noored Kooli on 2-aastane arenguprogramm, mis toob koolidesse motiveeritud inimesed teistest eluvaldkondadest. Kahe aasta vältel läbivad osalejad põhjaliku koolituse ning saavad mitmekülgset tuge, et anda oma panus sellesse, et tõepoolest iga laps Eestis saaks väga hea hariduse.
Kuigi PISA uuringus on Eesti õpilaste keskmised testitulemused Euroopa kõrgeimad, on meie haridussüsteemis endiselt väljakutseid, mille lahendamise nimel tööd teha.
Näiteks 20% põhikoolilõpetajatest ei omanda 4 aasta jooksul keskharidust - igal aastal jääb põhiharidusega rohkem kui 2000 õpilast.
Aastatel 2000-2018 on vähemalt keskhariduse omandanud 25-34-aastaste osakaal Eestis vähenenud, OECD riikide keskmine on samal ajal kasvanud.
Kuigi meie PISA testide keskmised tulemused on head, kuulub 11% õpilastest tulemuste poolest madalale saavutustasemele, mis ei ole piisav, et ühiskonnas täisväärtuslikult osaleda.
«Eestis oli madala sotsiaalse taustaga õpilaste keskmine lugemistesti tulemus 61 punkti väiksem võrreldes kõrge sotsiaalse taustaga õpilastega. [...] Üks aasta keskmist õppimist annab üldjuhul õpilase sooritusele juurde 39 punkti.»
Seega - kuigi rahvusvaheliste testide keskmiste tulemuste järgi läheb Eesti haridussüsteemil hästi, on oluline pöörata tähelepanu haridustee varajasele katkestamisele, madala haridustasemega noorte osakaalule ning sotsiaalse tausta mõjule õpilaste haridusteel. Haridustee jätkamine on oluline nii inimese isiklikust kui ka ühiskonna seisukohast, sh tervise, tööelu ning kodanikuaktiivsuse poolest. Tegu on kompleksse probleemiga, millel on mitut tüüpi põhjuseid: individuaalsed, koduga, kooliga ja eakaaslastega seotud tegurid. Seetõttu sõltub lahendus haridus- ja sotsiaalsüsteemi erinevate osapoolte sihikindlast pingutusest.
Noored Kooli annab oma panuse kahel tasandil: õpilaste õppimise toetamise ning koolikeskkonna arendamise kaudu. Värbame programmi motiveeritud kõrgharidusega inimesed, kes läbivad koostöös Tallinna Ülikooliga välja töötatud põhjaliku ja praktilise koolitusprogrammi, mis sisaldab õppeaineid nii üldpedagoogikast, ainedidaktikast kui ka haridusvaldkonna eestvedamisest. Esimene osa koolitusprogrammist läbitakse suvel enne tööle asumist ning seejärel jätkuvad õpetajatöö ja koolitused paralleelselt kogu kaheaastase programmi vältel - nädala sees on Noored Kooli osalejad klassi ees ning nädalavahetustel toimuvad nende enda õppesessioonid. Osalejate areng ja teekond on toetatud mitmest erinevast küljest: lisaks õppejõududele, lennukaaslastele ja kolleegidele, on igal osalejal mentor, kes käib tunde vaatlemas ning aitab õpetajal professionaalseks enesearenguks sihte seada.
Õpilaste õppimise tasandil pöörame erilist tähelepanu õpipädevuse arendamisele, st õppimist toetavate teadmiste, oskuste ja hoiakute kujundamisele, alustades uskumusest, et kõigi inimeste võimekus ja õppimisvõime on alati arendatavad. Meie tegevust aitab sihistada ja mõõta Tallinna Ülikooli ning Innove poolt välja töötatud õpi- ja enesemääratluspädevuse test, mis annab õpetajatele lisainfot õpilaste õpipädevuse erinevate aspektide kohta.
Kui esimesel aastal keskenduvad programmis osalejad eelkõige õpetamise baasoskustele ning õpilaste ja koolikogukonnaga suhete loomisele, siis teisel aastal veavad nad koosloome meetoditega eest arendusprotsessi, mille käigus otsitakse üheskoos lahendusi oma koolis tajutud probleemile. Oleme aastate jooksul mõistnud, et püsivaid muutusi saab luua koostöiselt ja kõigi osapoolte kogemust arvestades, kombineerides tõenduspõhiseid arusaamu ja parimaid praktikaid iga kooli eripäradega.
Alanud on juba 14. õppeaasta, mil Noored Kooli programmis osalejad - tänavu koguni 38 inimest - koolides tööle asusid. Nende töö koolis on kahtlemata vastutusrikas, väljakutsuv ja tähenduslik. Arvatavasti just seetõttu töötab 75% programmi vilistlastest endiselt haridusvaldkonnas.
/nginx/o/2020/10/05/13391601t1h72e6.jpg)